14-aastasest tänavalapsest magistrikraadiga eeskujuks - jah, see on võimalik!
Üle 200 osaleja kogunesid 20. oktoobril Stuttgarti, linnaossa, kus kõik alguse sai. Kohal oli ka mees, kes need esimesed sammud 50 aastat tagasi tegi. „Ma õppisin seda tööviisi Ameerikas tundma, kus ma sotsiaaltöötajana tänavatel tegutsesin,“ meenutab Walther Specht aastat 1967, kui ta tänavatöö kõrvale teised meetodid lisas.
Stuttgartis tegutseb 17 linnaosas 42 täiskohaga mobiilset noorsootöötajat ja üle 200 vabatahtliku, kes järjepidevalt selle töömudeli kasutamisse panustavad. Arutleti selle üle, mis on viimase 50 aasta jooksul toimunud ja millised väljakutsed on järgmisel 50 aastal.
Mis on mobiilne noorsootöö?
Mobiilne noorsootöö on sotsiaalpedagoogiline kontseptsioon, jõudmaks riskioludes olevate noorteni, kes enamasti on erinevate spetsialistide vaateväljas ja/või erinevate asutuste poolt tõrjutud. Mobiilse noorsootöö aluseks on sotsiaalruumi analüüs ning hõlmab endas nelja meetodit. Tänavatöö raames saavad spetsialistid kontakti noortegrupiga, usaldusliku suhte saavutamise järel alustatakse tööd grupi- ja individuaaltasandil. Paralleelselt tehakse tööd ka kogukonnas, erinevate teavitustegevuste ja –ürituste näol. Oluline on koostöövõrgustik, vältimaks olukorda, kus noor saab manipuleerida erinevate spetsialistide vahel või kaob sinna vahele üldse ära.
Ei ole probleemseid noori, on noored, kes tekitavad probleeme
Kes on need noored, kelleni mobiilsed noorsootöötajad jõuavad? Peale vaadates ei ole nendel noortel silti otsa ees, nad ei jää tavainimesele kuidagi eriliselt silma. Spetsialisti silm aga enamasti haarab selle „miski“. Nende noorte lood on keerulised. Keerulisemad kui inimene tänaval endale ette kujutada oskab. Vanemate poolne vähene toetus või selle puudumine, väärkohtlemine, noortekeskuse ja teiste taoliste asutuste keeld, kesised elukohatingimused, uimastite tarvitamine, ravimite ja alkoholi väärtarvitamine, rasestumine alaealisena, kehv materiaalne olukord, koolikohustuse mittetäitmine – enamasti tulevad mitmed probleemid koos. Noored, kes on murede keskel, hakkavad ka ise väljakutsuvalt käituma. See on appihüüe, mida tuleb märgata ja kus käitumisele reageerida.
Tulemuste mõõtmine on keeruline
Kõige enam küsitakse, millised on tulemused, kui paljud noortest on „paranenud“. Mõne töö puhul on seda keeruline hinnata ja mõõta. Mis on mõõdikuks? Kas klassi lõpetamine? Uimastite tarvitamise lõpetamine? Kodus ööbimine? Aga mis saab 4-5 aasta pärast, kas see ei ole oluline?
Mobiilset noorsootööd on Natascha Zöller teinud juba viisteist aastat linnaosas, kust mudel alguse sai, olles juba aastaid ka ISMO (International Society for Mobile Youth Work) juhatuses ning koolitades spetsialiste mobiilse noorsootöö temaatikal erinevates riikides. Natascha sõnul on tal hea ülevaade noortest, kelleni oli tänu mobiilse noorsootööga jõutud ja kes olid kaasatud aastaid tagasi. Nii pika kogemusega spetsialist saab tööle hinnangut anda, kuid paraku on antud tööd raske mõõta. Antud sihtgrupiga töö on keeruline, kuid mobiilse noorsootöö võtmes veelgi enam, kuna tööd on vaja teha erinevates kohtades ning olukordades, tööajad ei ole kõige sõbralikumad.
Seda tõdes ka Minoo Honari, kes töötas üle viie aasta mobiilse noorsootöötajana ning kes koolitas 12 aastat tagasi ka Eestis spetsialiste mobiilse noorsootöö valdkonnas. Minoo on aga mitmete noortega senini kontaktis ning teab rääkida palju edulugusid. Tütarlaps, kelleni jõuti tänavatööd tehes, oli siis 14. Tal oli keeruline olukord kodus, ta tarvitas erinevaid aineid, ta ei jõudnud kooli, veetis aega sõpradega tänavatel. 2007. aastal rääkis antud neiu kuivõrd on mobiilne noorsootöö teda mõjutanud ning millised vaated tal tulevikku on, sel hetkel õppis ta gümnaasiumis. Täna on ta lõpetanud magistriõpingud ning on heaks eeskujuks.
Ajas muutuvad noored, nii peavad ka spetsialistid kaasa tulema
Noored ning väljakutsed muutuvad ajas. Tänasel päeval on kindlasti üheks väljakutseks digimaailm. Kui mobiilse noorsootöö sihtgrupiks oli varasemalt peamiselt noored alates vanusest 14, kuid üha enam on tänavapildis näha nooremaid, kes kogunevad gruppidesse. Nii ka Saksamaal, nii on nad kohandanud senist mudelit nooremate laste jaoks, kuna seal on vaja senisest enam tähelepanu pöörata tööle lapsevanemate ja kogukonnaga.
Mobiilne noorsootöö Eestis
Eestisse jõudis mobiilne noorsootöö 12 aastat tagasi, kui koolitati põhjalikult esimesed 25 spetsialisti. Esimesed sammud praktikas tehti 10 aastat tagasi Tallinnas Mustamäe linnaosas. Paar aastat hiljem alustasid koostöös mobiilse noorsootöö rakendamist juba ka kesklinna, Kristiine ja Põhja-Tallinna riskioludes olevate noortega töötavad spetsialistid.
Tänaseks on kasvanud mitmeid erinevaid vorme antud mudelist. Iga riik peabki kohandama endale sobiva mudeli. See, mis toimib ühes riigis, ei pruugi toimida samaväärselt teises. Niisamuti on erinevused suuremates linnades ja väiksemates kogukondades, kus kõik tunnevad kõiki.
Mobiilne noorsootöö sotsiaalpedagoogilise mudelina on töös Tallinnas ja Tartus. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse tegevjuhi Heidi Paaborti sõnul kasutavad ka mitmed noortekeskused mõistet mobiilne noorsootöö, et jõuda noorteni, kuid nende puhul on tegemist peamisel avalikus kohas teavitustööga.
Viimased aastad on võimalik Tallinna ülikoolis saada ülevaade ka mobiilset noorsootöö ja selle meetodite rakendamise kohta, tänu millele jõuab teadlikkus ka suurema hulga uute noorsootöö rakendajateni. Lisaks toimuvad erinevad kogukondlikud ning projektiga seotud teavitustegevused mobiilse noorsootöö rakendajate poolt.
Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud nii kohalike kui ka välismaa praktikute poolt läbiviidud koolitusi, seminare ning konverentse, mille raames noortega töötavad spetsialistid on saanud mobiilsest noorsootööst teadlikumaks. Eestis toimuvaga hoiab end järjepidevalt kursis ka mobiilse noorsootöö mudeli looja ja n-ö isa professor Walther Specht.
