Yoko Alender: kui haarame tähelepanu ohjad enda kätte, oleme õnnelikumad

Tähelepanu juhtimise ning meelerahu õppimine ja harjutamine saagu kooliprogrammi orgaaniliseks osaks.

Tähelepanu, oleme sisenenud tähelepanumajanduse ajastusse! IQ-st (intelligents) ja isegi EQ-st (emotsionaalne intelligentsus) olulisemaks muutub nutitelefonide ja lõpmatute märguannete ajal oskus oma tähelepanu juhtida.

Kui efektiivsed oleme töötajate ja ettevõtjatena, kui vaatame oma telefoni tuhandeid kordi päevas, loeme sadu e-kirjasid, hüpleme ühelt tegevuselt teisele? Kui rahul oleme oma eluga, kui head kaaslased oma lähedastele? Kas tunneme, et meie töö- ja puhkepäev on meie enda juhtida, meie elu ja meie aeg meie oma?

Teame üsna hästi, kuidas treenida keha – lihased nõuavad pidevat liikumist, painutamist ja sirutamist, tulemused tulevad, kui olla järjepidev. Aga kuidas treenida tähelepanulihaseid?

Nn tähelepanulihaseid ehk meie aju ja meelt on võimalik treenida ja sellest on kasu. Küsimusi on veel rohkem kui vastuseid, aga eriti viimasele on teadlased palju vastuseid siiski leidnud. Näiteks on otsitud ja leitud seoseid laste vaimse tervise näitajate halvenemise ja nutitehnoloogia vahel. Samuti on selge, et rööprähklemine ja pidev sotsiaalmeediast „oma mulli inimeste” heakskiidu otsimine ei mõju hästi meie tervisele ega tööviljakusele.

Olen viimasel aastal end sel teemal harinud Briti parlamendi ja sihtasutuse Mindfulness Initiative kutsel. Olen selle käigus kohanud kolleege paljude riikide parlamentidest ja teadlasi kõigi maailma nurkade ülikoolidest. USA, Suurbritannia ja teised riigid rakendavad mindfulness’i ehk tähelepanu ja meelerahu juhtimise tehnikatel baseeruvaid programme vaimse tervise hoidmises ja ravis, vangide rehabilitatsioonis, hariduses ja ärimaailmas. Tulemused on positiivsed ja lootustandvad.