Aastakümneid suurendas küsimus „Kelle käes on tema „kadunud” KGB toimik?” umbusku, kas poliitilise eliidi ja kõrgete ametnike otsused põhinevad rahva parimatel huvidel, omakasul või hoopis hirmul toimiku väljailmumise ees. 2017. aastal koostatakse uusi „KGB toimikuid”, seekord pannakse neid kokku elektroonilise side seaduse alusel.

Uued toimikud ei puuduta ainult eliiti, vaid meid kõiki. Toimikutes on ühtviisi nii endise peaministri kui ka tavalise tüdruku Katrini kohta käivad andmed. Kui vaja, saab neid andmeid kõrvutada ja veenduda, kas asjaosalised viibisid ühel üritusel samal ajal ja kellega nad seal olid. Selle infoga on võimalik osalisi survestada tegema otsuseid, mida nad muidu ei teeks. See aga on oht kogu ühiskonnale.

Aprillis 2014 tunnistas Euroopa Kohus andmete sellist lauskogumist lubanud EL-i direktiivi räigelt inimõigustega vastuolus olevaks. Euroopa Kohus otsustas, et olenemata üllast eesmärgist aidata raske kuritegevuse vastu võidelda tõi direktiiv kaasa inimeste põhiõiguste ulatusliku ja raske rikkumise. Kohus tõdes, et üldine preventiivne sideandmete säilitamine sekkub intensiivselt inimeste eraellu. Inimene ei pea elama tundega, et teda kogu aeg jälgitakse.

Olgugi et direktiivi järgi ei kuulunud säilitamisele sideseansside sisu, võimaldavad kogutavad sideseansi metaandmed koosvõetuna teha väga täpseid järeldusi isikute eraelu, igapäevaelu harjumuste, alalise või ajutise elukoha, liikumiste, tegevuste, sotsiaalsete suhete ja nende ühiskonnagruppide kohta, kellega nad läbi käivad. Näiteks saab isiku eraelu kohta teha põhjapanevaid järeldusi pelgalt teadmise pinnalt, et ta on helistanud psühhiaatrile, suguhaiguste arstile, advokaadibüroosse või mõne erakonna peakontorisse