Eesnäärmevähi riskigruppi kuuluvad üle 50-aastased mehed ja geneetilise eelsoodumusega mehed. See tähendab, et peaksite teadma, kas mõni teie lähisugulane on põdenud eesnäärmevähki või naisliini pidi rinna- ja/või munasarjavähki. Mõlemal juhul võiksite perearstilt PSA analüüsi tellida ja seda juba alates 40. eluaastast. 5–10% eesnäärmevähi juhtumeid on seotud geneetilise eelsoodumusega. Kui ilmnevad urineerimisraskused, sageneb öine urineerimine või märagatavalt väheneb ühekordne uriini kogus, oleks kindlasti vaja perearsti või uroloogi juurde minna. Teadmine, et varakult avastatud eesnäärmevähk allub ravile hästi, võiks teid innustada.

Isegi kui diagnoositakse kasvaja, ei ole alati vaja kohe agressiivselt ravima hakata. Ülemaailmsed uuringud on näidanud, et mitteagressiivse vormi kohene ravi ei paranda ravitulemust. Küll aga jääb patsient uroloogi jälgimise alla ning kindla intervalliga korratakse analüüse ja koeproove.

Üldine sõeluuring pole eesnäärmevähi puhul oodatud tulemust andnud, mistõttu Eestis seda ei tehta. Sellest aastast sõidab Eestis ringi vähiliidu ellukutsutud laboratooriumbuss, mis pakub uroloogilisi uuringuid ja konsultatsioone. See peaks parandama maapiirkondades elavate patsientide juurdepääsu eriarstile.