Nõmmeka meeleheitlik palve oma kooli kaitseks: ärka üles, Nikolai!
Heinz Valk sõnas kord need sõnad. Iga eestlane teab seda lauset. Kui ma Heinzi varemalt igapäevaselt Trummi bussipeatuses seismas nägin, hakkas kohe kõrvus helisema. Te teate neid sõnu. Ma ei hakka kordama. Selles lauses väljendub eestlase ühtsustunne, usk paremasse homsesse, enesesse, vabadusse, õiglusesse jne. Viimasel ajal on vähemalt minus see usk kaduma hakanud.
Olen nõmmekas, kelle vanemad ja vanavanemad on siit pärit. Nõmmel on hea elada. Nõmmekal on oma juurte tunnetus ja identiteet. Nõmmekas tunneb oma kunstnikke ja joodikuid, aitab naabril lapsed suureks kasvatada ja puud riita laduda. Nõmmekas teab, kes on Nikolai von Glehn.
Õppisin tolleaegses 61. keskkoolis, mis nüüd Pääsküla Gümnaasiumi nime kannab, ja rõõmustasin emana väga, kui kuulsin, et lõpuks tuleb kooli remont. Rääkisin lastele, et kui nad põhikooli lõpetavad, siis saavad nad samas koolis õppida, kus emagi. Siis, ühtäkki selgus aga, et koolist saab põhikool ja minu silmisse tekkisid veekalkvel küsimärgid. Kuidas nii? See ei ole võimalik? Siis jääb Nõmmele ju vaid üks gümnaasium. Kuidas saab 40 000 inimesega linnaosa puhul selline lühinägelik otsus mõistlik olla? Pärnus, kus elab sama arv inimesi, on neli gümnaasiumit.
Koolil halb maine?