JUHTKIRI | Eesti ja Soome suhted ronivad uuele tasemele
Laias plaanis tõotab Soome ja Eesti suhete teine aastasada seetõttu tulla igav. Näiteks Venemaaga suhtlemise strateegia on Eestil ja Soomel küll väga erinev, et mitte öelda vastandlik, kuid eesmärk on sama – kaitsta oma riigi iseseisvust, teha Venemaale selgeks, et seda ei tasu rünnata.
Vähem üldises plaanis aga toimub Eesti-Soome suhetes suuri muutusi. Pole vist palju öeldud, et pöördelise tähendusega on tänavu paljude soomlasteni jõudnud arusaam, et Eestisse pole enam mõtet alkoholi ostma tulla. See on pöördeline, sest siinne odav alkohol on olnud Soome ja Eesti majandusliku läbikäimise katalüsaator Eesti taasiseseisvumisest saadik. Ka 1919.–1932. aastal, kui Soomes kehtis keeluseadus, mängis alkohol salakaubanduse kaudu Eesti-Soome majandussuhetes tähtsat rolli.
Kui 1932. aastal ei jätnud salapiirituseäri kadumine Eesti majandusele parandamatut haava, siis küllap suudavad meie turismi- ja kaubandusettevõtjad ümber orienteeruda ka nüüd. Võib-olla Helsingi kaudu Euroopasse tulevatele Aasia turistidele? Teineteisest on Eestil ja Soomel ka sellisel juhul kasu – meil nende Aasia lennuliinidest, neil meie Tallinna vanalinnast.
Teine muutus, mida vähemalt Eestis paljud ootavad, on siinsete palkade ronimine Soome omadega konkurentsivõimelisele tasemele. Et Soomes tööl käia pendeldavad või sinna päriseks elama kolinud eestlased väheneva rahvastikuga kodumaale naaseksid. Selle kohta ei ole sama selgeid märke kui alkoholiturismi lõppemise kohta. Õrnad lootustandvad märgid pöörde lähenemisest siiski on: statistikaameti arvestuste järgi oli 2016. aastal Eesti rändesaldo juba teist aastat järjest positiivne. Kui eestlaste Soome valgumise aeg saabki ükskord otsa, siis tõenäoliselt ei tähenda see Eesti-Soome läbikäimise vähenemist, vaid tasakaalustumist – hakkame nägema rohkem Soome päritolu töötajaid Eestis.