Mõistan, et Kreekasse ei tule põgenikehulgaga ainult ametnikele peavalu, vaid ka peaaegu ammendamatu võimalus teha eksperimente. Üldiselt kujutab avalik arvamus põgenikke siiski kui inimesi, kelle oskustest ei piisa, et moodsas lääne ühiskonnas hakkama saada. Miks teie arvate, et just programmeerimine on see, mida saabujatel vaja läheb?

Ameerika Ühendriikide hinnangul on 18% Süüria põgenikel kõrgharidus ja peamiselt on see reaalainete valdkonnast – olgu siis tehnoloogia, inseneriteadus või matemaatika. Näiteks nende enda hispaania päritolu elanikkonna seas on see umbes 15%. Nii et need inimesed on sisuliselt juba valmis.

Te näete tohutut potentsiaali?

Kui me võtame matemaatiku ja õpetame teda ka IT vallas, siis pole mingit probleemi anda talle ka tarkvaraarendaja elukutse. Samal ajal oleme olukorras, kus Euroopa Komisjoni hinnangul on kogu Euroopas juba praegu vajaka umbes 400 000 programmeerijat ja 2020. aastaks jõuab puudus juba 800 000-ni. Nii et tegemist on vastastikku kasuliku olukorraga! Inimestel on oskused ja meil on neid oskusi vaja, miks mitte neid ära kasutada?

Kui suurt probleemi kujutab sellisel juhul aga keelebarjäär?

See on tõesti probleem, sest kõik meie kursused on inglise keeles. Süüria põgenikest oskavad inglise keelt siiski paljud, kuid mõnede teiste maade puhul nagu Afganistan mitte eriti.

Kuidas kogu see nutitelefonide abil õppimine välja näeb?

Meil on oma rahastajad, kelle abiga ostame õpilastele väikesed Bluetoothiga klaviatuurid. Need ühendame telefoniga, millele lisame akupanga, et aparaat jõuaks kauem tööd teha. Veel saavad nad SIM-kaardi, millel on kuus 25 GB andmesidemahtu. Ja siis on neil rakendus, mis muudab telefoni ekraani programmeerimiskeskkonnaks. Nõustame oma õpilasi näiteks Skype’i kaudu.

Muide, neile umbes sajast tuhandest Kreekas viibivast põgenikust, kes on end Ateenas sisse seadnud, pakume uuest aastast võimalust ka füüsiliselt õppesse tulla.

Kui edukad teie õpilased on?

Üldiselt on sellise platvormipõhise õppe puhul väljalangevus väga suur. Hinnanguliselt saab tuhandest alustanust päriselt programmeerijaks vaid 50 inimest. Aga meie oleme suutnud põgenike seas tõsta edukalt lõpetajate protsendi 20-ni, mis tähendab, et oleme juba neli korda edukamad.

Edasi lugemiseks:
1.99 Üksikartikkel ühe kliki mobiilimaksega