JUHTKIRI | Ülekaaluka huvi nõue peab seadusest kaduma

Euroopa andmekaitse reformi ja isikuandmete kaitse üldmääruse ajel on justiitsministeerium koostanud uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu, kuid jätnud sinna vana seaduse vea – sätte, mis kitsendab põhjendamatult ajakirjandusvabadust.

Põhiline, kuigi mitte ainus probleem peitub punktis, mis ütleb: „Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi.” Pealiskaudsel lugemisel võib see tunduda mõistlik, aga vaidluste korral on olulised ka nüansid. Kõnealusel juhul on see nüanss sõna „ülekaalukas”, mida püütakse üha rohkem kasutada ajakirjanduse piiramiseks.

Sõna- ja teabevabadus ei ole isikuandmete kaitse õiguse väiksem vend, vaid sellega võrdväärne. Ajakirjandust ülemäära piirata võimaldavad nüansid, nagu ülekaaluka avaliku huvi nõue, peavad uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõust kaduma.

Ka praegu kehtiva seaduse sama säte sisaldab sõna „ülekaalukas”. Praeguse seadusega saadud kogemuste põhjal väidamegi, et võimust on hakanud võtma väga piirav ja kitsendav suhtumine ajakirjandusse. Kohtud on hakanud üha enam leidma, et ühes või teises juhtumis ülekaalukat huvi ei olnud. Näiteks mõnest riigikohtu viimase aja lahendist nähtub, justkui peaks ajakirjandus piirama ennast üksnes uudisežanriga. Tegelikult on üldsusel huvi ja õigus lugeda ning ajakirjandusel huvi kirjutada ka muudes žanrites. Seda probleemi leevendab loodetavasti uude seadusse lisatav säte isikuandmete töötlemisest kunstilise ja kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, kuid see ei lahenda „ülekaaluka” avaliku huvi nõudmise probleemi.

Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärus ei nõua ajakirjanduserandi tegemiseks ülekaalukat avalikku huvi. Vastupidi: rõhutatakse, et juhul kui isikuandmeid töödeldakse ajakirjanduslikul või akadeemilise, kunstilise või kirjandusliku eneseväljenduse eesmärgil, tuleks isikuandmete kaitse õigus ning sõna- ja teabevabadus omavahel vastavusse viia.

Tuletame justiitsminister Urmas Reinsalule, riigikogule ja teistele Eesti seadusloome eest vastutajatele meelde, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta 11. artikkel ütleb: „Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest.” Sõna- ja teabevabadus ei ole isikuandmete kaitse õiguse väiksem vend, vaid sellega võrdväärne. Et Eestis oleks sõnavabadus tagatud, tuleb selle teostamise vahendeid – nagu ajakirjandust – tõlgendada laialt, mitte sundida kitsastesse raamidesse.