RIVO VESKI AUTORIKÜLG | Urisev klient ei vääri kuninglikku teenindust

Meeldiva poekeskkonna tagavad viisakalt käituvad ostjad, mitte alandlikult naeratavad müüjad. Lugusid ebameeldivatest klientidest.

Ülemäära vägijooki pruukinud meesterahvas läheb oma kodulinnas toidupoodi, et otsa saanud märjukesele lisa osta. Meelepärane välja valitud, taarub ta kassasse. Peagi jõuab järjekord temani. Müüja lähtub sellest, mida on koolitusel õpetatud – silmanähtavalt purjus inimesele ei tohi alkoholi müüa – ja keeldub joobnud kundet teenindamast.

Mees läheb härga täis ja võtab keeldumist nii isiklikult, et otsustab müüjale kätte maksta. Ta selgitab välja, millise autoga müüja tööle tuli, ja kriibib selle kere kriimuliseks. Õnnetul klienditeenindajal tuleb raske tööpäeva lõpuks vastu võtta karistus millegi eest, milles tal pole mingit süüd.

See on ainult üks elust enesest pärit näide, kuidas kliendi raev poetöötaja vastu võib vägivaldseks vormuda.

Olles viimastel aastatel suhelnud paljude jaekaubandustöötajatega, olen jõudnud järeldusele: kuigi klientide suhtumine teenindajatesse muutub paremaks, on teel ideaalini ikka veel konarusi ja mülkaid.

Klienditeenindajalt nõutakse võimatut: tööandja avaldab survet olla pidevalt ergas, panna igal sekundil tähele, mis toimub kassaaparaadi taga, kassalindil, raha lugedes, raha tagasi andes. Samal ajal tuleb olla sõbralik, naeratav, meeldiv, kasutada viisakusväljendeid. Igal sekundil on kassapidaja kõigile näha nagu puuriloom, iga tema liigutust ja ütlemist või ütlemata jätmist saab kritiseerida.

On kliente, kellele teenindaja püüdlikkusest ei piisa ning kelle jaoks teenindaja polegi inimene oma tunnete ja inimlike eksimustega. Osa ostjaid ei pea kassiiri kellekski: ta on suisa nii tühi koht, et temale lähenedes võib telefoniga lobiseda, kuid teenindus olgu ostja ignoreerivast olekust hoolimata perfektne. Osa ostjaid tunneb end pärast ostu nii halvasti, et nõuab klienditeenindaja vallandamist. Selliseid kirjavahetusi on nördinud klientidega pidanud mitu Eesti jaeketti. On kliente, kes näevad teenindaja eksimuses väljapressimise võimalust. Seda tehakse nii ajakirjandusega ähvardades kui ka otseste nõudmistega: „Palun mulle üks spaapakett.” (Vt kõrvallugu.)