Lemmikloomade pühad

Tänapäeva pere ei koosne ainult inimestest. Koer ja kass, mõni muu väikeloom, aga miks mitte ka hobune on samuti täisväärtuslikud perekonnaliikmed, kellele tuleb pühade ajal mõelda.

Loomadele sobib rutiin. Süüa antakse ühel ja samal ajal, magamamineku ja jalutuskäikude aeg on teada, pere lahkub kodust ja jõuab tagasi enam-vähem kindlal kellaajal. Pühade paiku pööratakse loomade harjumuspärane rutiin pea peale. Samuti on rohkem üleüldist ärevust, sest enne pühi on toimetamist palju. Terve päev kulgeb teistsuguses rütmis, toidukorrad on segamini ja maja täidavad ahvatlevad lõhnad. Rutiinsed jalutuskäigud asenduvad kiirete ja kärsitute jalutusringidega ning maja on võõrast sagimist täis.

Nõrgema närvikavaga looma võib selline segadus endast välja viia. Mõni poeb nurka, põrnitseb ja võib uriseda, teine on ülierutunud ega tea, keda järgmiseks lakkuda või kellelt maiustusi lunida. Seda saadab pidev haukumine ja rahutus. Ehkki koerte reaktsioon on tavaliselt tingitud inimeste emotsioonidest, saavad nad lõpuks kõik ühtemoodi riielda. Ärevalt toanurgas kükitav koer saab pahandada selle eest, et on külalistega kuri. Ülevoolav rõõmustaja selle eest, et ta lakkamatult igaüht tüütab.