Geoloog ja sõber Leho Ainsaar: Volli Kalmu teadustöö andis praeguse kliimamuutuse uurijatele võrdlusmaterjali

Pikaaegne sõber, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi direktor Leho Ainsaar räägib Volli Kalmu panusest teadusse.

Kuidas lühidalt öelda, mida Volli Kalm teadlasena uuris?

Tema huvi oli liustikukeele dünaamika: kuidas viimane jäätumine Eestist ja lähipiirkonnast üle käis ning kuidas liustik taganes. Kuidas see juhtus, mis ajal liustik peale tungis, mis ajal taganes. Tegemist ei ole ainult ühesuunalise protsessiga, see käib edasi-tagasi ning selle käigus tekivad servamoodustised ja liustikusetted.

Sellest kasvas välja avaram küsimus, mis haakub tänapäeval väga hästi globaalsete kliimamuutuste seletamisega. Küsimusega, kuidas üldse on kliima viimase paarikümne kuni saja tuhande aasta jooksul muutunud. Tema ekspeditsioonid ulatusid ka Andidesse – seal käis ta aastaid, põhiliselt Venezuelas.

Kas käisite temaga mõnel ekspeditsioonil kaasas?

Korra käisin kaasas Andides. Seal me võtsime eri kõrgustel liustiku sulamisest jäänud soostunud järvedest setteproove. Võtsime neist soodest proove, et uurida, kuidas konkreetselt liustik Andides on käitunud.

Üks teema oli veel eri dateerimismeetodite katsetamine – mitte ainult seal, vaid ka Eestis. Teatavasti saab vanust dateerida orgaanilise aine radioaktiivse süsiniku järgi, aga kui seda ei ole või on see määramispiirist väljas, siis saab dateerida kvartsi omaduste nagu valgusaktiivsuse järgi. Valgus aktiveerib kvartsi, tekib luminestsents ja seda mõõtes saab aru, millal liivatera on viimati päikese käes olnud. Selliseid meetodeid sai katsetatud. Eesmärk oli aru saada, kuidas liustik on liikunud.

Niisiis oli Volli Kalmu töö üks eesmärk seletada, kuidas kliima on kümneid tuhandeid aastaid tagasi muutunud. Kuidas haakub see praeguste kliimamuutuste uurimisega?