JUHTKIRI | Pühakodade võistlus usuleiges riigis
Eesti evangeelse luterliku kiriku (EELK) ja Niguliste kiriku seos on hõlpsamini hoomatav kui näiteks MTÜ Tallinna Mustpeade Vennaskond seos Tallinna Mustpeade majaga. Ometigi tegi jõulude-eelne uudis, et EELK loobub palvest tagastada neile Niguliste kirik, kui valitsus eraldab kirikule sõja ja okupatsiooni käigus tehtud ülekohtu heastamiseks 6,8 miljonit eurot, paljud inimesed nõutuks või suisa pahaseks.
Kirikukriitikud ja naljahambad saavad peapiiskop Urmas Viilma jõulusõnumile mõnuga oma tõlgenduse anda. Nimelt ütles Viilma jõulujutluses: „Jõuluõhtul kuuleme, kuidas Jumal meile kinnitab, et Ta ei ole meid, kuulujuttude kohaselt üht maailma kirikukaugemat rahvast, ise sugugi maha jätnud, unustanud ega kellegi teise vastu välja vahetanud.” On rahvaga, kuidas on, kuid OÜ-le Kiriku Varahaldus tõotab uus aasta tuua korraliku rahasüsti.
Nali naljaks, aga juriidiliselt on EELK-l kui Niguliste kiriku õigusjärgsel omanikul õigus nõuda kiriku tagastamist või siis kompensatsiooni. Visaku see esimene kivi, kes sarnases olukorras kingiks niisama lihtsalt ära oma õiguse väärtuslikule varale. Kompensatsiooni suuruse üle on küll põhjust vaielda, sest praegu Eesti kunstimuuseumi käsutuses olev ehitis sai sõjas rängalt kannatada ja sellesse, et ta taastati ja on praegu üldse alles, panustasid aastate jooksul paljud inimesed, mitte ainult kiriku kogudus ja EELK.
Eks kompensatsiooni õiglase suuruse üle ole vaieldud ka. Üle kahekümne aasta kestnud vaidluses küsis EELK mõne aasta eest hüvitist 37 miljonit eurot, aga kultuuriministeerium oli valmis maksma kõige enam 480 000 eurot. Seda arvestades on mõlemad pooled tugevalt järele andnud.
Mõne aasta eest ütles tollal veel EELK kantsleri ametis olnud Viilma, et kirikutega on olukord nagu pankrotistunud aadlimehel, kes elab võimsas mõisas uhkete maalide keskel, aga kel pole raha, et katust parandada või ruume kütta. Nüüd kompensatsioonina terendavatest miljonitest eurodest kuluks üht-teist nende hädade lahendamiseks, aga suurimad summad läheksid uue Mustamäe kiriku ehituseks. Seega käib väidetavalt usukauge riigi pealinnas ususümbolitega võistlemine. 2013. aastal kerkis Lasnamäele uus ja uhke õigeusu kirik, mis kuulub Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikule. Türgi oleks nõus rajama Tallinnasse mošee kohe, kui Eesti on sellega nõus. EELK plaane ja tegemisi tasub hinnata ka selles kontekstis.
