JUHTKIRI | Maapoodide päästmise salalahendused
Või väljendus istungi kinniseks jätmises riigikogulaste kavalus? Nagu koges meie ajakirjanik, kes lõpuks siiski lubati istungit kuulama, ei olnud riigikogulastel väikepoodnike, maaelanike ja neile kaasatundjate murele lahendusi pakkuda. Tõsi küll, istungi eesmärgiks ei olnudki kuulutatud lahenduste leidmist, vaid kasutades majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnu: lasta maapiirkondades poode pidavate kaupmeeste esindajatel rääkida kõigest, mis maapoodide tulevikku ohustab, et komisjonide liikmed saaksid olukorrast ülevaate.
Riigikogu võimest ühiskonna arengut suunata jätab selline asjade kulg paraku viletsa mulje. Novembri alguses riigikogule üle antud märgukirja võib liigitada suhteliselt värskeks signaaliks, kuid see ei tähenda, nagu oleksid maapoodide probleemid olnud enne seda teadmata. Valitsuse aktsiisipoliitika tõttu elavnenud piirikaubandus on teada juba üle aasta, aga laiemas plaanis on maapoodide toimetulekuraskused päevakorras olnud palju kauem. Ja nüüd aeti kaupmeeste esindajad ja riigikogu komisjonid kokku ainult järjekordset jututuba pidama...
Väikekaupmeeste liidu üks soove on, et Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi vahet vähendataks. Asi pole üksnes alkoholikäibe tagasi saamises, vaid selles, et Lätisse alkoholireise tehes on eestlased hakanud sealt üha rohkem ostma ka muid kaupu.
Seda, et alkoholiaktsiisi tõstmisega on üle pingutatud, ei taha võimupoliitikud eriti tunnistada, rääkimata vigade parandamisest. Ja kas seegi endise olukorra päriselt taastaks? Läti on meist alkoholi hinnast olenematagi veidi vaesem ja seega odavam maa. Ühtlasi ei tasu unustada, et ka enne aktsiisitralli tulid paljud maapoed vaevu ots otsaga kokku. Maal jääb ju elanikke vähemaks ning järjest suurem osa neist eelistab põhilised sisseostud teha suurema valiku ja soodsamate hindadega linnapoodidest. Ent isegi linnapoodidele ümber orienteerunud maainimesed soovivad, et igaks juhuks oleks läheduses käepärast ka kohalik pood.
Selle emotsionaalse ja lihtsate lahendusteta teema puhul varitseb oht, et poliitikud hakkavad propageerima raiskavaid pseudolahendusi nagu lausdoteerimine või Lipo. Et seda juba eos vältida, peaks arutelu olema võimalikult avalik.
