Muinsuskaitsja: miks rajame uusi mälestusmärke, ent unustame samas vanad sümbolid? Poliitikud, võtke presidentidest eeskuju
Pärast valdavalt laialdast laitust saanud ETV uueaastasaates Eesti hümni „äraunustamist“ on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias puhkenud järjekordselt võrdlemisi terav diskussioon meie püsiväärtuste ja sümbolite üle.
Selles kontekstis rõhutatakse eriti uusaasta saabumise erilisust seoses Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta algusega ning esmakordset hümni mittemängimist sellel ööl.
Kolumnist Maarja Vaino süüdistab sümbolitasandi mitteväärtustamises ja mittemõistmises koguni meie riigi nn eliiti ning hoiatab võimaliku puusse kihutamise eest (PM, 3. jaanuar 2018, lk 12).
Kui ta peab silmas osa Eesti NSVst üle tulnud nomenklatuurist, kes on usinasti ära õppinud hümni sõnad, lehvitavad igal võimalikul ja ka võimatul juhul rahvusvärve, käivad usinasti kirikus ka kogunisti armulaual, siis võib tal ka osaliselt õigus olla.
Samas toob ta jäärapäiselt sümboli võrdkuju ühe näitena ka Konstantin Pätsi, kellele monumendi püstitamise Toompeale Kuberneri aeda olevat bürokraatia põhja lasknud.
