JUHTKIRI | Väiksem trahv, aga sagedamini

Ainult pooled sõidukijuhid usuvad, et karistuste karmistamine aitab vähendada Eesti teedel ja tänavatel kiirusepiirangute rikkumist. Koguni 85% sõidukijuhte arvab, et seda suudaks politseijärelevalve tõhustamine. Kui juhid rääkisid uuringu „Sõidukiirus 2016” tegijaile oma suhtumise kohta tõtt, peaks kiiruseületamist tuleval aastal vähemaks jääma. Trahvimäära vähendamisest hoolimata võib trahvide riigieelarvesse laekumine suureneda.

Nimelt liigub seaduseks saamise poole eelnõu, mis vähendab väärteomenetlusele kuluvat aega. Siis saab politsei umbes 20 peamiselt liiklusväärteo – näiteks lubatud sõidukiiruse ületamine kuni 20 kilomeetrit tunnis, turvavööta sõit, sõiduki parkimine keelatud kohas – puhul õiguse kasutada lühimenetlust, kui ka eksinu sellega nõustub. See tähendab, et aeganõudva protokolli koostamine jääb ära ning kinnipeetud sõidukijuht saab juba viie minuti pärast oma teed jätkata ja politsei järgmisi rikkujaid püüda.

See kõlab väga positiivselt. Tore on seegi, et kõnealuse eelnõu puhul pole tegemist mõne ministri personaalse kinnisidee elluviimisega. Selle alus on uuringud, mis viitavad, et vähemalt liikluses võib muudatus seaduskuulekust tõepoolest parandada.

Positiivse mõju saavutamiseks on vaja, et jutt politseijärelevalve tõhustamisest ei jääks jutuks, vaid vabanevaid ressursse kasutataks tõesti järelevalvesõela tihendamiseks.

Mõni komistamiskoht siiski on. Näiteks seetõttu, et lühimenetlusest ei jää jälge karistusregistrisse. See peaks meeldima jõukatele liiklusretsidivistidele – trahv vormistatakse kiirelt ära ja edasi! Peale ajavõidu tõotab eelnõu ka rahavõitu: kui näiteks kuni 20 km/h kiiruseületamise korral oli seni suurim võimalik trahv 120 eurot ja 2016. aasta tegelik keskmine 67 eurot, siis uus mõjutustrahv jääks kolme ja 60 euro vahele.

Politsei loodab, et sellest ei teki suurt probleemi, sest kuni 20 km/h kiiruseületamisega aasta jooksul mitu korda vahele jääjaid on kõigest u 4% kõigist rikkujatest. Võimalikku halba mõju piirab seegi, et suure, üle 20 km/h kiiruseületamise korral ei saa lühimenetlust rakendada.

Loodetava positiivse mõju saavutamiseks on muidugi vaja, et jutt politseijärelevalve tõhustamisest ei jääks jutuks, vaid vabanevaid ressursse kasutataks tõesti järelevalvesõela tihendamiseks. Kui tõenäosus väärteoga vahele jääda ei suurene, jäävad loodetud head tagajärjed liikluses kardetavasti tulemata.