Kätlin Konstabel: vägivalda tauniv poliitik, mida sa oled päriselt ära teinud?

Naistevastane vägivald on lubamatu. Perevägivalda ei tohi sallida. Vägivallale pole mitte kunagi õigustust. Tunnistan ausalt, et hakkan neist lausetest väsima. Ühelt poolt on tegu millegi absurdselt elementaarsega. Miks peaks tohtima ühest või teisest soost või mis tahes vanuses inimesi peksta? Milleks nii palju tühje sõnu? Neid kasutavate inimeste puhul tahaks esitada mõne lihtsa küsimuse.

Mida oled teinud, et inimesed, kes on lähisuhtevägivalla ohvrid, saaksid ka adekvaatset abi? Oli äärmiselt sümpaatne lugeda 18. jaanuaril ERR-i portaalist Marju Himma kirjutist selle kohta, kuidas ta tahaks, et üha suurema vastandumise asemel mõeldaks rohkem, mismoodi mõnda olukorda lahendada. Oldaks esmalt millegi pooltki. Lähisuhtevägivalla kontekstis: võiks ju olla nii, et kõik, kes alguses mainitud loosungeid hõikavad, püüaksid alustuseks mõelda, mida nende hõige pooldab.  Hüüdlausete armastaja võiks tahta likvideerida vastikut olukorda, kus abi pakkuvad ühendused on pandud enesealandamises konkureerima nagu mingis äraspidises ärimaailmas. Võiks tunda huvi ka perevägivalla ohvritest laste vastu.