Tööandjate lobigruppide huvid on kaldu kutsehariduse poole, kuid riik ei peaks neid kuulda võtma

Mullu tekkis Eestis äge arutelu gümnaasiumi lävendi üle: gümnaasiumisse pääseda olevat liiga lihtne, kasulikum olevat pakkuda kutseharidust. Ent gümnaasiumisse pääsemise sõel on Eestis juba praegu teiste riikidega võrreldes tihe. See tähendab, et osa inimkapitali võib jääda välja arendamata ja tulevikus oleme seetõttu vaesemad, kui võiksime olla. Tööea pikenemise ja majandusarengu perspektiivist on mõistlikum pakkuda ulatuslikku üld- ja kõrgharidust.

Kutsehariduse eelistamise keskhariduse ees teeb kummaliseks asjaolu, et kutseharidus ei anna tööturul erilist eelist, kuid võib piirata hilisemaid õppimisvõimalusi. Viimane suur töötasu-uuring 2014. aastast näitas, et kesk- ja kutseharidusega inimeste palgad on sarnased. Tööjõu-uuringu järgi pole vahet ka töötuses. Kutsekeskharidusega inimeste töötuse määr on samasugune kui keskharidusega töötajatel.

Märkimisväärselt erinevad on enne ja pärast gümnaasiumi kutsehariduse omandanute palgad. Viimased detailsemad andmed koolilõpetajate palkadest lõpetamisaasta lõikes pärinevad 2013. aastast. Need, kes lõpetasid kutsekooli pärast gümnaasiumi, said juba esimesel aastal keskmiselt sama palju palka kui kohe pärast põhikooli kutsekeskhariduse omandanud inimesed, kes olid töötanud kuus aastat. Kui nad oleksid õppinud aasta kauem ja omandanud rakenduskõrghariduse, oleks nende palk olnud veel kõrgem.