Martin Villems: fentanüülikriis pole kuhugi kadunud ja politsei annab selle kahjudele vaid hoogu juurdegi
See, et politseile langes sülle lotovõit — fentanüüliäri siseringi kuulunud Vorobei juunior — oli kahtlemata tõeline vedamine Samas ei maksa unustada, et taolisesse olukorda sattunud inimestelt pärinev info on pahatihti moonutatud. Neilt nõutakse palju, mistõttu nad kalduvad oletusi segama väljamõeldistega, et mitte valmistada meelehärmi oma uutele peremeestele, kelle tujust sõltub nende elu ja tervis. Küsimus, kuidas Vorobeide klannil ja teistel meie seast lahkunud hr Tarankovi kaastöötajatel üldse õnnestus seda äri 15 aastat järjest nii vabalt ajada, nõuab eraldi pikemat artiklit. Minu hinnangul teeb praeguse olukorra eriliseks asjaolu, et uimastipolitsei töötajad on viimastel kuudel tänavatelt koristanud ja trellide taha saatnud hulgaliselt „fitjulka-diilereid“ ehk väikeste kogustega äritsejaid, kes seni eriti tihti vangi ei sattunud, sest tegid lisaks põhitegevusele salaja koostööd ka politseiga.
Nähtavasti olid paljud selle suurusjärgu diilerid mõistnud, et äritegevuse edukuse tagamiseks on kasulik, et mitte öelda hädavajalik, vahetevahel uimastipolitseile oma kolleegide ja konkurentide kohta teavet jagada. Selline hoiak tegi lihtsamaks ka uimastipolitseinike elu — enamasti piisas mõne vana tuttava-kaastöölise pitsitamisest, et niimoodi hangitud usaldusväärse info alusel jälle keegi „maha joosta“ ning jääda ootama uusi kuppe pagunitele ja palgatõusu.