JUHTKIRI | Pokazuhha venekeelse telekanali ümber

Ennekõike venekeelsele auditooriumile loodud telekanali ETV+ juht Darja Saar vihastas. Õigesti tegi.

Tema tibatillukese eelarvega ja vastavate reitingutega telekanali ülesanne on olla pea ainukene Eesti seisukohti kajastav majakas, mis seisab võimsa Venemaa sõnumite tuledemeres. See pole isegi Taaveti võitlus Koljatiga. Paraku tundub ülejäänud rahvusringhäälingu suhtumise kokku võtvat venekeelne sõna pokazuhha. Linnuke saab kirja ja rohkem ei hooli keegi sellest, kas ETV+ päriselt ka suudab ühiskonda integreerida.

Saar vihastas ühe kummalise tõiga peale. Rahvusringhäälingu nõukogu määras nimelt ametisse ka 15-liikmelise ühiskondliku nõukoja. Sinna kuuluvad kahtlemata väärikad ja ühiskonnas kaalukad inimesed, kuid kaalu on neil eeskätt eestikeelses sootsiumis. Nimekirjas pole mitte ainsatki inimest, kes esindaks ETV+ sihtrühma ehk venekeelseid inimesi. See on märk ülimast ükskõiksusest või mis veel hullem – saadetud on teadlik sõnum.

Ringhäälingunõukogu liige Rein Veidemann väitis küll, et tulemas olevat lisanimekiri, kuhu lülitatakse ka vene kogukonna esindaja. Aga ega „kohustusliku venelase” lisamine üldmuljet enam muuda.

Määramata rahvusringhäälingu ühiskondlikku nõukotta ainsatki vene taustaga inimest, anti sihtgrupile märku, et ERR-i suhtumine on ükskõikne või üleolev. Integratsioonile ei tule kasuks kumbki.

Ei loe ka see, et ETV+ ongi marginaalne. Loeb suhtumine. Pikaaegne meediaõppejõud Marju Lauristin toob venekeelsest telejaamast rääkides esile vajaduse luua venekeelne elanikkonna jaoks avalik ruum, kus arutada enda jaoks olulisi küsimusi. Küsimusi, mis kütavad kirgi mitte Venemaal, vaid Eestis.

„Eestlaste seas käib loomulikul viisil meedia koordineerimine ja sünkroniseerimine,” ütleb Lauristin. „Mina kuulen, sina kuuled, mina tahan teada, mida sina sellest arvad… Lõpuks tekib jaotus, enamuse ja vähemuse arvamus. Probleem on selles, et venekeelses keskkonnas see protsess puudub.”

Raske on näha, kuidas rahvusringhäälingu tööd suunata aitavasse nõukotta ainult ühe rahvuse esindajate määramine võiks sellise protsessi tekitada. Iga inimene suudab lugeda märke, kuidas temasse suhtutakse. Praegu saadeti jälle signaal, et eestlased kirjutavad ette, missugune üks venelane olema peab.

Niisugune lähenemine ei toimi. Veelgi hullem on, et üleolev või ükskõikne suhtumine jätab meid ilma võimalusest saada ka head tagasisidet, sest integratsioon toimib üksnes kahepoolse protsessina. Üksnes pokazuhha’le tuginev rahvusringhääling ei aita sellele kaasa kummastki otsast.