Leo Kunnas: Kaks leeri. Kaks erinevat strateegiat
Ühes on 21 000 inimest. Juhtimisstruktuur on kontsentreeritud, samas killustunud kolmeks eraldi juhtimisahelaks - kaks jalaväebrigaadi, Kaitseliit ning toetusväejuhatus ehk logistika. Kaitseringkondi ehk detsentraliseeritud juhtimist ei ole. Olulisi võimelünki - keskmaa õhutõrje, soomusmanöövrivõime, miiniveeskamise ja rannakaitse puudumist - pole kavas täita. Sisuliselt on tegu mõningate territoriaalkaitseliste mööndustega ekspeditsiooniarmeega.
Kontseptsiooni pooldajad väidavad, et praeguse kaitsekulutuste taseme juures polegi midagi rohkemat võimalik teha, aga nad pole ka riigilt ja rahvalt raha juurde küsinud. Nende arvates Eesti kaitsmiseks sellest piisab, samas vastaste meelest valmistume etteplaneeritud kaotuseks. Elluviimine on võrdlemisi lihtne ega nõua kaitseministeeriumilt, kaitseväe peastaabilt ega Eesti rahvalt erilisi jõupingutusi.
Teises oleks aga vähemalt 42 000, kuid uuema, Venemaa relvajõudude tugevnemisest ja lõunanaaber Läti sõjalisest nõrkusest tuleneva minimaalse operatiivvajaduse järgi koguni 55 000 inimest. Lisaks kahele jalaväebrigaadile taastataks detsentraliseeritud juhtimisstruktuur nelja kaitseringkonnaga. Võimelüngad täidetaks. Tegu oleks alliansi ääreriigile kohase territoriaalarmeega.
Kontseptsiooni vastased väidavad, et säärase sõjaaja kaitseväe loomine on võimatu. Pooldajad rõhutavad aga, et see on võimalik juhul, kui iseseisva kaitsevõimega seostamatud tegevused lõpetada, kaitseministeeriumi ja tema allasutuste kulutusi piirata, laialdaselt tsiviilsektori vahendeid kasutada, kaitsekulutusi suurendada ning liitlastelt, eriti Ameerika Ühendriikidelt, sõjalist abi küsida. Elluviimine nõuaks tõsiseid jõupingutusi nii kaitseministeeriumilt, kaitseväe peastaabilt kui ka rahvalt.
