Sugu ja sugu. Kuidas ja millest me räägime?

Juhuslik kokkupuude Eesti meediaruumiga näitas, miks me ei suuda üksteist mõista.

Hiljuti sattusin juhuslikult kahele möödunud aasta lõpus ilmunud meediaväljundile: Pärnu Postimehes (23.12.2017) ilmunud intervjuule psühholoog-seksuoloog Tõnu Otsaga ja Vikerraadio raadiosaatele „Reporteritund”, kus Erkki Bahovski ja Kulle Raig arutlesid teemal „Millest soomlased räägivad” (6.12.2017). Mõlemas puudutati muu hulgas küsimust, kas sool ja soolistel erinevustel on bioloogilised või sotsiaalsed põhjused.

Kõnelejate seisukohti iseloomustasid laused „Bioloogia vastu ei saa”, „Kuni geene selles suunas muundama ei hakata, jääb sinna peidetud mehelikkus ja naiselikkus ikka kehtima”. Mõlema puhul tabasin end ühtmoodi üllatumas. Üllatas nii toon, mida kasutati, kui ka see, mida öeldi, aga ennekõike arusaamine, kuivõrd napp on ühine pind, mida arutlejad jagavad.