"Rännakus" oli tunda eestlase lõõmavat südant
“Alati on see kontsert tüütu ja tõsine. Loodame, et tänavu vähemalt ei mässata alasti poris”, ütles üks anonüümseks jääda soovinud netikommentaator presidendi vastuvõtu eel, kui tehti teatavaks, et NO99 kavandab vabariigi sünnipäeva puhuks luua filmi. Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo kirjutatud ning lavastatud muusikaline rännak “Teekond” tõi oodatud pidupäeva etenduse ühe värvikaima osana publikuni interaktiivse filmivaatamise, millest said ühtemoodi osa nii vastuvõtul viibijad kui inimesed üle Eesti.
Tulesädemena terav ja vallatult ettearvamatu, NO99 loodud ekraaniteos on unenäoline ja öisele ulmale iseloomulikult ka ilma sidusa loojutustamiseta. Alasti poris mässamist siiski ei olnudki, sai aga näha lumelöga ja savielukaid, kuldset vilja ja ilusat laulu, Kristjan Jaaku ning kaunist rahvatantsu. Vabariigi suureks sünnipäevaks ei oodanudki Eesti rahvas ilmselt mingit roosamannalist vaadet või Alma piima reklaami, kus mängitakse taustaks flöödipalasid. Eestlased on ameerikalikule keep smiling’ule alati vastanud oma siirusega ning enda eluterve aususe üle võime uhked olla.
Semper ja Ojasoo on hästi tabanud erinevaid hetki meie elust, nii ilusaid kui ka valusaid. Neis hetkis on laulu ja muusikat, kaunist rahvariiet ja noorte muusikute siredaid palesid, lumist kodumaad ja metsikut lõkkeleeki kui palavat armastust oma kaasmaalaste vastu. Ajal, mil ümberringi valitseb külm talv, on seda enam tunda eestlaste lõõmavat südant, mis suu kaudu auru välja ajab, kui väljas on temperatuuri alla kümne soojakraadi.
Ei tasu endale aga illusioone luua, eestlased on kahe jalga maa peal olev rahvas. Sajandaks sünnipäevaks loodud linateosest ei puudu ka Läti õlle naljad – Riiast teed alustav Kristjan Jaak Peterson lubas patriootlikult kuuevarbaliste märjukest mitte tarbida ja ka mitte kaasa tuua, ning Erkki-Sven Tüüri ja In Spe “Isamaa” loo taustal raiutakse ööpimedust ära kasutades maha meie siredat metsa. Vastik vaadata.
Ükski presidendikõne ei ole ilmselt mööda läinud ilma kiitmata meie imelist loodust ning ka tänane ei saanud olla teisiti. Kas teeme metsa rahaks, jätame alles järgmistele põlvedele või oleme nutikamad ja leiame mustvalgest valikust loovama, uuenduslikuma tee? Leiame ikka, sõnastab president Kaljulaid kõigi eestlaste suure südamesoovi.
Kui hiljuti linastus meie kinodes ühe Eesti teleseriaali laiendav mängulugu, siis mitu inimest uuris minult – kas tegemist oli tõesti filmiga või oli see miski kuuldemäng? NO99 üllitist vaadates kerkib ilmselt sama mõte ja kinotraditsiooni mõistes ei saa vist tõesti lõpuni väita, et tegemist oleks filmiga, mida kannaks läbiv lugu või sündmus. Muusikaline rännak on selle kohta tõemeelselt öeldud ja loo nipernaadilik heitlikkus teeb “Teekonnast” eheda jahi eestlaseks olemise essentsi tabamise järgi.
Film või mitte, igatahes sulatati audiovisuaalne kogemus kenasti ülejäänud etendusse ning mindi sujuvalt üle ekraanilt pärisellu ühise laulmisega vastuvõtule kogunenud sünnipäevalistega, millega ilmselt ühineti ka nii mõneski kodus. President soovis meile suuri mõtteid ja suuri eesmärke, usun, et siit saame oma teekonda jätkata küll. Palju õnne, kallis Eesti!
