Rahvusriiklus, kas nurjatu probleem?

Rahvusriik aitab eestlasi ja venelasi lõimida, kuigi seda koheldakse eestlaste kättemaksuna venelastele.

Pean tähelepanuväärseks sümptomiks meie riigi sajandal sünnipäeval end ajaloolasena tutvustanud Igor Kopõtini („Riigipea lubas rahvusriigi ideoloogia jätku”, EPL 26.02) küsimuseasetust: „Võim andis presidendi kõne kaudu selgelt mõista, et Eesti ei loobu rahvusriiklikust ideoloogiast, mis ei tohiks aga Eestis elavaid „muulasi” riivata. Mida see tähendab, kas Eesti jätkab järgmised sada aastat rahvusideoloogilist kurssi?”

Võpatasin, kui silmasin Kopõtini artiklis sõna „muulased”, sest teadsin, et see ülipolitiseeritud keelend ei saa mitte mingil juhul presidendi sõnavarasse kuuluda. Sellest sõnast kujuneb üha rohkem mitte-eestlaste selge eesmärgiga lõhestuslik enesekirjeldustermin.