Andres Herkel: Ossinovski infooperatsioon meenutab Putini Venet
Aktsiisi alalaekumine ja piirikaubandus võiks vabalt olla pea- ja rahandusministri rida, kui tervise- ja tööminister ise ei oleks end sellega nii jõuliselt sidunud. Just Ossinovski rakendas aktsiisitõusu alkoholismivastase võitluse vankri ette. Tõsi, „pahede maksustamine“ ja rahvatervise argument ei olnud võõras ka Taavi Rõivasele ja Sven Sesterile. Kuid tugevama õigusega tegi Ossinovski selle enda omaks.
„Hinnatõusul on tõendatud mõju alkoholi tervisekahjude vähendamisele,“ raius ta nagu rauda, jättes muud mõjud hindamata. Ta on lubanud ka Euroopa ühtset alkoholipoliitikat, kiratsevate maapoodide täiendavat nurka surumist eraldi viinaleti nõudega ja maksuameti meetmeid Lätist suures koguses alkoholi toovate spekulantide vastu. Esimene idee on olnud teostamatu, teised kaks ebamõistlikult kulukad.
Ma ei tea, mis oli selle sotside nõustaja nimi, aga võib-olla oli see Ossinovski ise, kes leidis, et alkohol on avaliku halbuse võrdkuju ja igasugune võitlus sellega toob poliitilist kasu. Heideti kõrvale pikaajaline kaalutletud aktsiisipoliitika, ei usutud salaturu ja piirikaubanduse riske ja lihtsalt mindi, nagu koosneks meid ümbritsev keeruline maailm vaid ühest lihtsast kurjast.
Kui rahandusminister Toomas Tõniste hakkas rääkima vajadusest edasine aktsiisitõus peatada, kohtas ta kõigepealt Ossinovski vastupanu. Alles mitu kuud hiljem, kui 55 miljoniline alalaekumine kinnituse sai, tegi sotside esimees kannapöörde. Paraku tegi ta seda viisil, mis ainult kinnitab hüpoteesi, et peamiselt on tegemist untsu läinud PR-projekti päästa püüdmisega. Ministri viimaste päevade kommunikatsioon reedab juhitud infooperatsiooni traagelniite.
Mida Ossinovski lõppeval nädalal täpsemalt ütles ja tegi? Kolmapäeval tuli tervise- ja tööminister välja sellega, et tuleval aastal tuleb aktsiisitõus ära jätta. Lõpuks ometi õige mõte! Samas avalduses suutis ta aga öelda, et tema alkoholipoliitika on olnud väga hea, loll oli hoopis Rahandusministeerium, kes ei suutnud hinnata piirikaubanduse mõju.
Justkui sellest lapsikust kõigi teiste süüdistamisest veel vähe oleks, heitis Ossinovski seejärel rahandusminister Tõnistele ette vastutuse eest kõrvale pugemist. Olen seisukohal, et suuri etteheiteid saab teha IRL-i endisele rahandusministrile Sven Sesterile, kuid mitte Tõnistele, kes just Ossinovski meelehärmiks aktsiisipoliitika ebaõnnestumisest rääkima hakkas.
Oma infooperatsiooni järgmises vaatuses teatas Ossinovski, et temal on kopp ees ja lõpuks võib ta poliitikast lahkuda. Kui see dramaatiline avaldus oli pisut aega tiirelnud, siis tuli uus rahustav signaal, et ei-ei, jälle saadi millestki valesti aru. Läbinähtavalt orkestreeritud mainekujundusvõttena järgnes sellele mitme organisatsiooni toetusavaldus Ossinovski alkoholipoliitikale. Täpselt nagu Ossinovski ise armastab rääkida kõigest muust, aga mitte sellest, mille eest teda kritiseeritakse, libiseb see toetustekst aktsiisivea olemusest mööda.
Erakonna esimehena on Jevgeni Ossinovski keerulises olukorras. Seni avalikult sotsiaaldemokraate toetanud Eesti Päevaleht nõudis juhtkirjas, et ta astuks tagasi nii parteijuhi kui ministri toolilt. Ilmselt on tema üle paisutatud infooperatsioon eeskätt vastus sellele juhtkirjale. Aga see ei õigusta viisi, kuidas Ossinovski ründab teisi ega näe iseenda tegevuses vähimatki viga. Tõtt öelda meenutab see Putini Venemaa stiili – ründa, süüdista, mängi solvunut ja leia vajalikul hetkel klaköörid!
Tuletan meelde, et ebaproportsionaalse aktsiisitõusu seemne pani idanema Taavi Rõivase valitsus ja Jüri Ratas väetas selle omalt poolt mitmekordselt üle. IRL Sven Sesteri isikus ja sotsid Jevgeni Ossinovski isikus on olnud siin väga olulised osalised. Kui nüüd saadakse aru, et tehti viga, siis tuleb võtta ka ühine vastutus. Kes tahaks olla laeval, kus üks tüürimeestest kriisiolukorras karjub, et teised on süüdi ja ainult tema teadis algusest peale õiget suunda?
