JUHTKIRI | Ajateenistus tehku ka vaimselt tugevaks

Kes küll poleks kuulnud ütlust, et sõjavägi teeb poisist mehe. Tartu ülikooli ja tervise arengu instituudi eile avaldatud uuring tõestab, et kaitseväeteenistus teeb palju noori mehi tõesti füüsiliselt tugevamaks, kuid ohtralt on ka vigastusi ja depressioonisümptomid sagenevad. Seetõttu arvatakse ligi viiendik ajateenijaid enne teenistuse lõppu tervislikel põhjustel reservi. Mõtlemisainet jagub ja mitte ainult kaitseväele – eks tule ju hea füüsiline ja vaimne tervis inimesele igal elualal kasuks.

Teadlaste soovituste järgi on sobivaim aeg teenistusse astuda kohe pärast gümnaasiumi lõppu, mil noorte tervis on kõige parem ja füüsis kõige võimekam. Vähe sellest, vahetult pärast keskkooli on üldjuhul tugevam ka ajateenistuja motivatsioon ning tsiviilsfääris pole tal välja kujunenud tähtsaid töö- ja/või peresidemeid.

Ent seetõttu ei peaks veel hakkama praegusest rohkem piirama noorte võimalust ajastada kaitseväekohustus endale sobivaimasse eluperioodi. Kaitseväe peaeesmärk võiks olla suurendada ajateenijate hulka, kes tuleksid teenistusse isegi siis, kui see oleks vabatahtlik. Kõnealuse uuringu andmetel asus 53% kutsututest teenistusse vastumeelselt ja vabatahtlikult nad kindlasti ei tuleks. Ajateenistusest, mille maine ei ole praegugi halb, aga saaks olla parem, ootavad noored nii sõjalist väljaõpet kui ka tsiviilelus kasuks tulevate oskuste ja kogemuste hulga suurenemist.

Nii ajateenijate kui ka tegevväelaste huvides on, et kaitsevägi parandab depressiooniohus väelaste õigeaegse aitamise kompetentsi.

Palju vaeva, valu ja stressi põhjustava füüsilise valmisoleku (õigemini selle puudulikkuse) kohta annab uuring tegelikult rõõmusõnumi – isegi kõigest kümme nädalat kestva sõduri baaskursusega on võimalik füüsilist vormi märkimisväärselt parandada. Paraku on ajateenistusse saabujate füüsiline vorm võrreldes 2014. aastaga veelgi halvenenud. Ja hilisemas eas (s.t kohustuslikud kehalise kasvatuse koolitunnid unustanud) ajateenijate füüsiline vorm on 18–19-aastaste omast kehvem, kuigi 20. eluaastates on veel liiga vara olla väeti ja nõrk.

Üksnes kaitsevägi oma baaskursuse ning sellele järgnevate teenistuskuudega üha istuvama eluviisi vilju ennetada ja likvideerida muidugi ei suuda. Sellega on vaja ühiskonnas tegeleda mitmel rindel. Parem füüsiline vorm vähendaks mõnevõrra ka depressiooni sümptomeid, aga ainult sellest ei piisa. Nii ajateenijate kui ka tegevväelaste huvides on, et kaitsevägi parandab depressiooniohus väelaste õigeaegse aitamise kompetentsi.