Kolmandik kultuuripärandist on viie aasta pärast digitaalselt kättesaadav
Riigi hallatavates mäluasutuste 900 miljonist Eesti kultuuri jaoks olulisest pärandiobjektist on digiteeritud vaid umbes kümnendik.
Tegevuskava fookuseks on eelkõige pärand aastatest 1900-1940. Nüüdseks juba digiteeritud ja tegevuskava tulemusena digiteeritavate materjalide hulk mäluasutustes kasvab 2023. aastaks järgmiselt: dokumendid 3%, esemed 32%, film 60%, fotod 60%, kunst 55% ja trükipärand 28%.
Mäluasutustele luuakse digitaalse pärandi arhiveerimise lahendused ja e-teenused. Samuti tehakse masinloetavaks umbes 1,2 miljoni objekti avaandmed.
Projekti kogumaksumus on 9,16 miljonit eurot, millest 8,28 miljonit eurot tuleb Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringutest.
Tegevuskava „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ on kättesaadav siin.