Iivi Jõe-Cannon: iseseisvuse deklaratsiooni nimi on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Miks peaks siis keegi üldse eirama hümni?

Riigi hümniga seotud arvamused avalikkuses polnud tihti objektiivsed ega arvestanud ajaloolise kontekstiga. Arvan, et Riigikogus langetati õige otsus lükata tagasi EKRE algatatud hümni seaduse eelnõu, mis peegeldas sisuliselt pigem korraloomist idanaabri poliitilises kultuuriruumis, kui demokraatlikus ühiskonnas.

Meedias leidus teema kohta ebatäpseid arvamusi. Näiteks Postimehes ilmus 5. märtsil arvamus, et 1988. aastal vastu võetud seaduse järgi USAs „kõik juuresviibijad, välja arvatud need, kes kannavad univormi, peavad seisma valvel, vaadates lippu ja asetades parema käe südamele.” See ei vasta tõele.

Esiteks, riigihümni kohta kehtiv seadus USAs jõustus 3. jaanuaril 2012. aastal ja ei sunni inimesi militaarselt käituma, vaid annab soovitusi. Oluline on sõnade täpsus: seaduses ei kasutata sõna shall, mis kannab endaga täitmise kohustust, vaid hoopis should, mis tugineb inimese enda vastutustundele. Erinevalt EKRE seaduse eelnõust, milles „hümni teotamise eest võetakse vastutusele karistusseadustiku § 245 alusel” puudub Ameerika seaduses karistus, kui inimene ei tee nagu should.