JUHTKIRI | Sünnitusosakondade sulgemise sõnum
Kahtlemata on vastuseis emotsionaalne. Kuid teisalt tehti haigekassa otsus liiga väheste Exceli tabeli andmeridade põhjal, et otsuse võimalikku mõju saaks tervenisti hinnata. Haigekassa jumal on kuluefektiivsus, aga see sööb lõpuks iseennast isegi üksnes meditsiini vaatepunktist. Kui lisada veel regionaalpoliitiline aspekt, muutuvad haigekassa (ja teistegi ametiasutuste) rakendatavad geograafilise kättesaadavuse põhimõtted vahel kilplaslikuks.
Sünnitamas ei käi naised tõesti väga palju kordi. Ent asi pole ainult sünnitamises, vaid ka selles, et Põlva ja Valga haigla sünnitusosakondade sulgemine annaks Lõuna-Eestile järjekordselt märku, et Tallinnas ei peeta seda piirkonda perspektiivikaks ja see hüljatakse. Ühes kabinetis murrab riigihalduse minister Jaak Aab pead selle üle, kuidas riigiametnikke Tallinnast väljapoole ümber asustada, teistes kabinettides langetatakse samal ajal otsuseid, mis tõmbavad elu järjest rohkem Tallinna.
Kui haigekassa suhtumine oleks peale kitsa kuluefektiivsuse tagaajamise veidigi patsiendikeskne, arvestaks ta ka Põlva ja Valga haiglas sünnitanute tagasisidet, mis on seni olnud valdavalt positiivne. Haigekassa ideaaliks on suured (riiklikud) kombinaadid, aga patsiendid hindavad tihtipeale ka lähedust, sõbralikkust ja valikuvõimalusi. Haigekassa ei pinguta eriti, et kuluefektiivsuse ja patsiendikesksuse vahel kompromissi leida, vaid rõhub tuimalt ainult esimesele, mis arvestab ühiskonna kogukulusid puudulikult.
Võib-olla pole vähese koormusega sünnitusosakondi töös hoida tõesti kõige mõistlikum viis, millega regionaalset hoolivust väljendada. Ilmselt tekitaks sulgemine vähem vastuseisu, kui riik oleks teistes valdkondades rohkem hoolivust näidanud. Tark mõte pole ka vanasse kaevu sülitada, enne kui uus on valmis. Tartu ülikooli kliinikumi sünnitushaigla, kuhu suur osa sünnitajaid tahetakse ümber suunata, on ju niigi üle koormatud.