USA suursaadik Eestis: Balti presidentide tänaõhtusel kohtumisel kaubandusminister Wilbur Rossiga saavad ärisidemeid luua 190 firmat Eestist ja USAst
Küsimusi küsisid Mihkel Tamm Eesti Päevalehest, Evelyn Kaldoja Postimehest ja Andrei Frolov BNSist.
Mis on tänase kohtumise peamised jututeemad julgeoleku osas?
Tulevikku silmas pidades tuleb vaadata, mis väljakutsed allianssi ees ootavad. Kuna Venemaa on valinud alates 2008. aasta Georgia sõjast - mõned usuvad ehk isegi et varem - selgelt revanšismi tee, siis tuleb NATO idatiival heidutada igasuguseid mõtteid, mis võivad olla vene juhtide peas - nagu näiteks et nad peaksid oma mõjusfääre taastama nendes Euroopa osades, mida nad kunagi okupeerisid. See on vastuvõetamatu.
Kas see kõik tähendab ka käegakatsutavaid samme, et sellele ohule vastu seista?
Käegakatsutavad tulemused julgeoleku vallas tulevad NATO tippkohtumise raames, siis on juba muutuseid näha. Kõige hiljutisemad Varssavi tippkohtumise otsused on 2016. aastast ja siis tuli efP [Enhanced Forward Presence – NATO liitlaste suurendatud kohaloleks - toim] ülesseadmine pataljoni suuruste üksustega igas Balti riigis ja Poolas. Kuna Balti presidendid kohtuvad suve lõpus ka NATO tippkohtumisel, siis arutavad nad ühist nägemust, millised NATO tippkohtumise sihid võiksid olla.
Seega NATO kohtumine saab ka teisipäevasel kohtumisel teemaks olema?
Ma arvan, et kui liitlased kohtuvad, siis on loomulik, et nad räägivad julgeolekuküsimustest. Ja meie kaitseminister James Mattis osaleb samuti teisipäevasel kohtumisel. Ma ei taha keskenduda ainult julgeoleku aspektidele, sest me räägime ka inimestevahelistest suhetest, majanduslikest võimalustest jne. Sellest räägime isegi rohkem kui julgeolekust.
Kas nendes valdkondades tuleb ka teadaandeid?
Ma tean, et seal tuleb ka kohtumine, kus osaleb ka kaubandusminister Wilbur Ross. See on võimalus arutada, kuidas me saaks vastastikku arendada oma majandust läbi kaubanduse ja ärisuhtluse. Ja mis võimalusi me üksteise turgudel pakume.
Kas tuleb ka äridelegatsioon mõlemalt poolelt?
Kohtumisel kaubandusminister Wilbur Rossiga on lubanud osaleda 190 ettevõtet. Kui palju neist on Eestist ja kui palju USAst, seda ma ei tea.
Trump kohtub kuulsate maailma liidritega igapäevaselt, nüüd aga väikeriikide presidentidega. Mida sellest üldse oodata võib? Me oleme NATO idatiival, meil on palju julgeolekumuresid. On kolm Balti riiki piisavalt suured, et üldse avaldada mingit mõju president Trumpi poliitikale?
Esiteks, president Trump on Baltikumi kolme riigipeaga juba kohtunud, eelmise aasta mais Brüsselis NATO kohtumisel. USA asepresident Mike Pence oli Eestis juulikuus. Riigijuhtidel on pidev suhtlus. Ma olen kindel, et Trump on hästi teadlik, et Eesti, Läti ja Leedu on eesliinil venelastega, kes on NATO-le väljakutseks. Ja kõigile valmistab pettumust, et Venemaa esitab endiselt väljakutseid rahulikele demokraatlikele riikidele, sh USAle.
Kui ma väga ammu oma karjääri alustasin, siis oli NATO piir kaugemal läänes ning mured Venemaaga paistsid pärast Külma sõja lõppu märgatavalt vähenevat. Mõneks ajaks tundus Venemaa kui partner ja me tegime 90ndatel aastatel koos mitmeid asju. Sellest ka pettumus, et nüüd on Venemaa muutunud taas vaenulikuks Lääne suhtes. Tuleb tagada, et nad ei saavutaks seda, mida nad viimaste aastate jooksul on püüdnud saavutada. Kogu see Putini mõtlemine, et NSVL lagunemine oli 20. sajandi suurim tragöödia ja Venemaal võiks olla mõjuvõimu teistes suveräänsetes riikides – see ei tohiks nii olla.
Kas [endise topeltspiooni Sergei] Skripali mürgitamine mõjutab kuidagi ka teisipäevast kohtumist? Tuleb see teemaks?
See kohtumine oli planeeritud ammu enne Salisburys toimunud mürgitamist, seega pole see kohtumine sellega otseselt seotud. Aga see juhtum on ilmselgelt midagi sellist, mis tuleb jutuks. Ja fakt, et me oleme Venemaale liitlastena ühtselt vastanud on järjekordne näide, kui tõsiselt NATO riigid võtavad solidaarsust ja ühtsust. Me kõik seisame vastamisi sama ohuga ehk Venemaa vaenuliku tegevusega väljaspool oma riigipiiri, ja me peame tagama, et venelased saaksid aru, et see pole vastuvõetav.
USA Euroopa maavägede ülem kindralleitnant Ben Kindral Hodges pakkus välja, et USA peaks uuesti saatma oma roteeruvad üksused Baltikumi. Kas presidendid arutavad seda?
Ma olen suhteliselt kindel, et kolm Balti presidenti tõstatavad selle küsimuse. Ma oleks väga üllatunud, kui see teemaks ei tule. Igal kohtumisel toovad kolm Balti riiki välja, et perioodil 2013-2017, kui USA sõdurid olid igas Balti riigis, tundsid Balti riigid end turvaliselt, et ameeriklaste kohalolek on heidutav Venemaale. NATO liitlaste suurendatud kohalolekuga muutus heidutus veelgi suuremaks. Balti riigid hindavad sõnumit, mida annab USA sõdurite kohalolek ja me teame, et oleme siin oodatud.
Esmaspäeval ütles Briti kaitseminister, et õhukaitse ja logistika tugevdavad siinset julgeolekut. Kui palju on USA valmis seda endi õlule võtma ja kui palju seda oodatakse teistelt liitlastelt?
Seda on keeruline eraldada. NATO kontekstis on see pidevalt teemaks. Üks asi, mida USA hindab Balti liitlaste puhul, on kaitse-eelarvesse SKPst kahe protsendi eraldamine, mis on heaks eeskujuks ka teistele liitlastele, isegi suurtele. Ma arvan, et te võite olla suhteliselt kindlad, et president Trump mainib, kui rahul ta on sellega, et Balti riigid hoiavad oma kaitsekulutusi 2 % juures SKP-st ning on pühendunud oma kohustuse täitmisele.
Mis sõnumi me teie arvates pärast kohtumist Valgest Majast saame? Lisaks õnnitlustele.
Et me peame Baltikumi suurepärasteks liitlasteks ja partneriteks ning eeskujuks mitmetele meie teistele liitlastele; et hindame tõsiselt, mida teete iseenda julgeoleku huvides ise ära ja toetame seda. Ma kujutan ette, et see on osa sõnumist.
Kas kolm presidenti saavad ka eraldi aega Trumpiga?
Ma arvan, et kõigil kolmel presidendil on president Trumpi tervitamiseks Ovaalsaalis oma aeg. Aga ma arvan, et suurem osa kohtumisest on ikkagi neljakesi.
Eelnevatel aastatel on Balti riikidel olnud kombeks koostöö asemel konkureerida. On see viimastel aastatel muutnud?
Ma saan rääkida ainult oma kogemusest ajast, mil siin olen olnud. See koostöö on olnud suurepärane. See, kuidas kolm Balti riiki üheskoos suhtlevad USA-ga, näitab põhjalikku koostööd ja koordineerimist.
Kas Jeruusalemma küsimus tulnud kordagi teemaks? [Eesti hääletas detsembris koos 127 riigiga peaassamblee resolutsiooni poolt, milles kutsuti Washingtoni loobuma Jeruusalemma tunnustamisest Iisraeli pealinnana. Trump lubas nende riikide käitumist isiklikult võtta.]
Ei, ma pole seda kordagi kuulnud. Nelja välisministri kohtumisel Washingtonis polnud see kordagi teemaks.
