Trumpi julgeolekunõunik oma viimases kõnes: Venemaa praegune tegevus liidab lääneriike

9. aprillil ametist lahkuv rahvuslik julgeolekunõunik H.R. McMaster pidas täna ühisel õhtusöögil koos Eesti ja Läti presidentidega oma viimase avaliku kõne. „Hübriidsõda on Baltikumile tuttav,“ märkis McMaster.

USA rahvuslik julgeolekunõunik H.R.McMaster sõnas oma viimasel avalikul esinemisel enne ametist lahkumist, et lääneriigid vajavad suuremat enesekindlust, et Venemaa esitatavate pidevate väljakutsetega paremini toime tulla.

McMasteri sõnul peavad lääneriigid olema valmis võitlema Venemaa hübriidsõjaga igal väljal ning ohtude seljatamiseks on vaja omavahel põimida nii militaarsed, poliitilised, majanduslikud ja teavituslikud vahendid.

„Me peame investeerima kübertaristusse, et kinnitada, et meie info on hoitud luure ja ründe vastu. Väljakutsetele vastu seismiseks peame olema valmis maksma kõrget hinda, et küberagressiooniga võidelda. Lisaks tuleb vastustust jagada. Paljud NATO riigid ei austa siiani Walesi kokkulepet panna 2% SKT-st kaitsekuludele. Meie ühine turvalisus nõuab kõigi panust. Viimaks me peame aru saama, et kõik meie tegevus taandub strateegilisele enesekindlusele,“ viitas McMaster kunagisele välisministri kohusetäitjale Sumner Wellesile, kes 1940. aastal lõi deklaratsiooni, millega väljendati vastuseisu Baltiriikide okupeerimisele Nõukogude Liidu poolt.

„Ameerika rahvas seisab vastu igale sissetungile ükskõik kui tugeva riigi poolt ja ükskõik kui nõrga riigi suhtes,“ seisis deklaratsioonis.

McMaster leidis oma lahkumiskõnes, et repressioonide ja autoritarismi ajalugu on verine, kuid see pole kahjuks möödunud aegade fenomen. See tähendab vastasseisu avatud ühiskondade ja repressiivsete süsteemide vahel. Oma väärtuste kaitsel ei saa olla tema arvates aga passiivsed.

„Me oleme fundamentaalses vastasseisus avatud ühiskondade ning kinniste ja represseerivate süsteemide vahel. Sellised süsteemid üritavad meie väärtusi ja elustiili õõnestada. Et püsima jääda, tuleb taastada samasugune suhtumine ja kindlus nagu Wellesi ajal,“ rääkis McMaster.

2007. aasta küberrünnakutest ja Gruusia sõjast 2008. aastal on Venemaa kasutanud nii vanu kui uusi agressiivsuse vorme, et lääne ühiskondi ja rahvusvahelist stabiilsust kigutada. „Hübriidsõda on Baltikumile tuttav,“ leidis McMaster.

Ta tõi välja, et Venemaa kasutab hübriidsõja tegevuses taktikaid, kus saavutatakse oma soovitud eesmärke nii kavalalt, et oma tegevuses jäädakse alla selle piiri, mis nõuaks rünnaku ohvriks langenud riigi poolt militaarset vastust.

„Putin võib uskuda, et ta võidab uues sõjapidamises ja et tema agressiivsus küberruumis võib meid ja meie väärtusi õõnestada. Ehk usub ta, et vabad riigid ei vasta tema provokatsiooniele. Ta eksib. Venemaa tegevus hoopis ühendab meid ja liidab,“ sõnas ta.