Lauri Tankler: Kes olid Valge maja kohtumise võitjad ja kaotajad?
Töölõunal räägitu ja üldine õhkkond Valges majas jäägu analüüsida kohalolnutele. Kaugelt aga saab töölõuna-eelset meediasutsakat ja hilisemat pressikonverentsi vaadates hinnata küll, kes paistsid eilse päeva võitjad ja kaotajad.
Võitjad
Eesti, Läti ja Leedu presidendid
Kindlasti olid võitjateks kõik kolm Balti riigipead, kelle kohta ütles Donald Trump enne lõunasööki need kuldsed sõnad: „Võrratud inimesed. Võrratud juhid, keda ma olen juba pikka aega tundnud. Meil on väga suur austus Balti riikide vastu.“ Ja hiljem veel: „Need on toredad, julged inimesed, kes on oma riikide jaoks teinud fantastilist tööd.“ Pärast seda ei ole võimalik enam olla kaotaja!
Kõigile kolmele anti võimalus ka oma jutupunktid maailma kõrgeimalt poodiumilt maha hõigata – Donald Trump kutsus üle pika aja kokku pressikonverentsi, mis tähendas, et USA uudismeedia kandis seda otsepildis üle (lootes muidugi saada rohkem vastuseid viimaste nädalate jooksul kerkinud USA ja rahvusvahelistele küsimustele). See aga andis võimaluse kõigi riikide presidentidele (ja ajakirjanikele) end ja oma teemasid näidata.
Donald Trump
President Donald Trump on võitja selle tõttu, et tema sai näidata end samuti heast küljest. Töölõuna eelsel meediabriifingul – kus hõigati vaid üksikuid küsimusi ajakirjanike seast – oli tal võimalik rääkida ajakirjanikele ära kõik, mis tal viimasel ajal meelel on. Ta teeb seda säutsudes muidu niikuinii, kuid Balti presidentide kõrval ei olnud ka ehk USA meedial soovi (või võimalust) täpsustavaid küsimusi küsida.
Trump rääkis, kuidas tänu temale on NATO riigid hakanud rohkem kulutama kaitsele; kuidas USA on aidanud Hiinat end üles ehitada ja nüüd on vaja eelmiste USA presidentide tekitatud kaubandusdefitsiiti vähendada; kuidas Mehhiko peab midagi tegema migrantidevoo suhtes; kuidas Amazoni firma (kelle juhi Jeff Bezose omanduses on ka ajaleht Washington Post, mida Trump ei salli) nöörib maksumaksjaid. Ehk siis võttis aega ja rääkis pikalt ja laialt oma kodumaised sõnumid lahti.
Ka pressikonverents oli korraldatud niimoodi, et USAst sai küsimuse üks ajakirjanik (Reutersist) ja neli küsimust läksid Balti riikide ajakirjanikele. Seega ei suutnud ükski kohalik ajakirjanik rikkuda Balti pidu ära oma tüütute küsimustega pornostaar Stormy Danielsi suhte kohta või Rober Muelleri uurimiskomisjoni tulemuste kohta.
(Mittekohalolijatest) Venemaa president Vladimir Putin
Kuigi Balti riikide presidentide vastuvõtmine on USA presidendi jaoks tihtipeale justkui sõnumi saatmiseks Venemaale, et Eesti, Läti ja Leedu on ameeriklaste sõbrad, oli ootamatuks võitjaks eile ka Venemaa president Vladimir Putin. Venemaa valitsus teatas just päev varem, et Putin on saanud küllakutse Valgesse majja, kuigi detaile pole paigas. Selle kohta küsiti Trumpilt ka eile ja Trump vastas väga diplomaatiliselt, et „me tahame häid suhteid Venemaaga“.
Eelmisel nädalal 60 diplomaadi väljasaatmisega USAst saab Trump nüüd mõnda aega rääkida, et mitte keegi ei ole nii karm olnud Venemaa suhtes kui tema. Eile aga ütles ta veelkord, et suhted Putiniga sõltuvad isiklikust läbisaamisest, mitte Venemaa käitumisest maailma-areenil. „Võib-olla saame hästi läbi, võib-olla ei saa,“ ütles ta enne lõunasööki. „Keegi pole olnud karmim Venemaaga kui mina. Olles seda öelnud, ma arvan, et me võiksime hästi läbi saada president Putiniga. Ma arvan. Võib-olla ei saa,“ ütles ta hiljem pressikonverentsil.
See suhtumine kinnitab Putinile, et läbi isiklike positiivsete kokkupuutepunktide võib Trumpiga hästi läbi saada. See ei sobi neile, kes on kogu aeg soovinud, et Venemaad vaadataks nende tegude (loe: Gruusia, Ukraina, Sergei Skripal, sõjaline agressiivsus jne) järgi.
Kaotajad
Läti president Raimonds Vējonis
Mis juhtus Läti presidendi Raimonds Vējonisega pressikonverentsil? Kõigepealt oli tal mikrofoniga mingi jama. Siis tundis ta pärast ERRi korrespondendi Maria-Ann Rohemäe küsimust õhukaitse kohta, et soovib Trumpi ja Kaljulaidi kõrval panustada ja ütles ühe imeliku lause selle kohta, et jah, julgeolekut arutati ja Valge maja vestlus aitab (kuidagi?) Venemaaga suhtlemisel. Ning seejärel palus Trump tal valida järgmise küsimuse esitaja. Ja Vējonis ei osanud midagi teha.
See ei olnud muidugi planeeritud, et mõni Balti ajakirjanik saab lisaküsimuse ja Vējonis on see, kes saab valida. Oleks ju võinud meie Mihkel Tammele selle anda, aga Vējonis ei osanud midagi teha, kuni üks Läti ajakirjanik astus üles ja esitas Vējonisele endale ka küsimuse. Kõik see jättis aga Vējonisest kohmetu mulje, eriti bravuurika Trumpi, jõulise Leedu presidendi Dalia Grybauskaite ja enesekindla Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kõrval.
Presidentide kohtumise formaat
Donald Trump jätkuvalt vähendab taoliste presidentide kohtumiste väärtust ajakirjanike ja avalikkuse jaoks. Eesti, Läti ja Leedu avalikkuse ja Ameerika vaatajate jaoks ei olnud mitte mingisugust kasu sellest, et Grybauskaite sai mainida energiat, Vējonis Läti loodud töökohti ja Kaljulaid küberkaitsekeskust. Need sõnumid oleks võinud võtta videosse, lükata Youtube’i ja oleks neist täpselt sama palju kasu. President Trump oleks võinud ju Mehhiko migrante ja Hiina kaubandusbilanssi adresseerida ka ilma Balti riigipeadeta. Neil ei olnud mingit kasu.
Lisaks oli töölõuna-eelsel kohtumisel veel üks halb maik juures, kui Trump justkui küsis Grybauskaitelt, et too kiidaks teda NATO suunalise töö eest. Grybauskaite mainis seda, et USA on NATO jaoks oluline ja Trump küsis: „Ja kas Donald Trump on NATO osas midagi muutnud?“ ja Grybauskaite nentis, et USA surve NATO riikidele rohkem panustada on kõigi jaoks hea. Selline tava on Trumpi valitsuskabineti istungitelt kohalikele ajakirjanikele tuttav – Trump ootab kõigilt oma meeskonna liikmetelt, et nad ütleksid midagi head pealiku kohta.
USA avalikkus ja ajakirjandus
USA president ei ole pidanud pikemat pressikonverentsi päris pikka aega ja teemasid, mis ameeriklasi huvitaks on palju: eelmise nädala Venemaa 60 diplomaadi väljasaatmine koos teiste NATO riikidega; Robert Muelleri erikomisjoni uurimise esimene otsus, kus Trumpi eest valetanud advokaat läks vangi; Hiina tollitariifid ja nende vastu kehtestatud tariifid; kutse Venemaa presidendile Valgesse majja; kaklus USA ühe suurima ettevõtte Amazoniga; muutused valitsuskabinetis; uue julgeolekunõukogu juhi John Boltoni vuntsid jne. Neid küsimusi on palju ja eilne Valge maja üritus Balti riikide presidentidega ei andnud Ameerika avalikkusele palju vastuseid.
Lisaks valas õli tulle ka Trumpi Vējonise õhutamine, et ta valiks mõne ajakirjaniku Balti riikidest, kus on „päris uudised“ mitte „võltsuudised“ nagu Ameerikas. Ajakirjanike mõnitamine on Trumpi jaoks tavaline, aga see on lõpuks lugejate mõnitamine.
