Oudekki Loone presidendi „headuse teljest“: ka Hitler ja Mussolini võinuks üksteist nii kutsuda
Maailm mäletab hiljutisest ajaloost ühte teljeriikide lepingut, ka Hitler ja Mussolini oleksid võinud kohtudes üksteist "headuse teljeks" nimetada. Balti riigid kannatasid selle telje inimvaenulike ja ekspansionistlike poliitikate all sügavalt, Balti riikide teljele asetamine on umbes niisama kontekstitundlik, kui Iisraeli ja Palestiina küsimuses sõna "lõpplahendus" kasutamine.
Paraku ka juhul, kui tegemist oli sõnavääratusega ning proua president soovis tegelikult ütelda "headuse liitlased", väljendab mõte positsiooni, mis on väikeriikidele kahjulik ja ohtlik. Niisugune mõtteviis jagab maailma muinasjutulikult "headeks" ja kurjadeks" ning vihjab, et "kurjad" tuleb kas hävitada või ümber teha.
Niisugune kitsarinnaline moralism pingestab asjatult riikidevahelisi suhteid: täna vajame rahu säilitamiseks ning kaubanduskonflikide vältimiseks just pragmaatilist lähenemist, kus kõigi osapoolte suveräänsust austatakse võrdselt ning kus ühelgi osalejal ei ole automaatset moraalset eelispositsiooni.
Uue külma sõja õhutamise asemel võiks Eesti president ennast näidata mõistliku ja võimeka läbirääkijana, kes suudab ka endast palju suuremate toimurite vastasseise de-eskaleerida.
