Asekantslerite vaidlus: kasvab surve ümbrikupalka maksta, solidaarsusel ja sotsialismil olgu vahe! Kas tahame, et tulevikus käiks pooled pensionärid supiköögi järjekorras?
Täna hommikul läksid kaks asekantslerit – Rait Kuuse sotsiaalministeeriumist ja Dmitri Jegorov majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist – Facebookis teravalt vaidlema selle üle, kas kavandatav pensionireform on õige või mitte.
Vaidlus sai alguse Jegorovi meediasse jõudnud Twitteri-säutsudest, kus ametnik kritiseeris teravalt eile valitsuses heaks kiidetud pensionireformi, täpsemalt selle ühte osa, mille käigus esimese samba pension muudetakse sõltuvaks staažist, mitte ametlikult teenitud palgast.
RAIT KUUSE
Dmitri Jegorov vist ei ole kas süvenenud või ei tea pensionisüseemist suurt, kuid mistahes see ajend ka polnud, siis ümbrikupalga ja madala hariduse kiitmine on lihtsalt vastutustundetu. Hea haridus ja tööga hõivatus garanteerivad nüüd ja tulevikus inimestele parima toimetuleku.
Mul on viimasel ajal aina enam tunne, et nn esimese Eesti inimestel on tekkinud tunne, et pensionis peitub mingi seniavastamata rikkus, millel me istume ja mille avamine viib meid juba homme heaoluühiskonda. Tegelikult on meie keskmine pension äraelamise piiril kõikuv toetus, mis moel või teisel tuleb inimestele tagada. Solidaarsus on siin lahutamatu element.
Pensionireform, ja seda olen mina avalikult ütelnud, teeb seda, et meil oleks võimalik tänast taset hoida ka tulevikus. Ei enamat. Ja sellegagi on meil raske.
DMITRI JEGOROV
Oehh, kallis kolleeg Rait. Solidaarsusel ja sotsialismil olgu vahe. Võrdsus (equity) ei saa tulla ebaõigluse arvelt. Suurema solidaarsuse vastu ei ole mul midagi. Kuid isegi sügaval Nõukogude ajal sõltus riiklik pension pensioniajale eelnenud palga suurusest. Teisalt on meil seda raskem tänast taset hoida, mida suurem on surve "by design" ümbrikus maksta. MTA on tubli, aga igale poole ei jõua kunagi.
RAIT KUUSE
Hea Dmitri! Sul on nii põnev retoorika. Sotsialismist ei peaks me noorte meestena üldse rääkima, väga kohatu võrdlus, kuid kui juba sotsialismi kaardi kasutusele võtad, siis argumendid on vist otsas. Pensionisüsteem ei survesta ümbrikupalkadele ja ka ei lahenda seda küsimust, kuid selle probleemi ravimid jäägu teie manustada.
Karm tõde on selles, et juba täna on pensionärid vaesusriskis ning selle korralduse jätkumisel tuleb maksumaksjatel tulevikus veel rohkem ebavõrdsust kinni maksta. Ja ebavõrdsus kipub elukaart pidi üles ronima.
Pensionisüsteemis ei ole täna rahahunnikut, mida buldooseriga igasse suunda lükata. Ja kui me vanaduspõlveks säästmist ei soosi, siis me kaugele ei jõua. Kas me tahame, et tulevikus käiks pooled pensionärid igakuiselt sotsiaalabi taotlemas või seisaksid supiköögi järjekorras? Mina ei saa seda lubada.
DMITRI JEGOROV
Mul ongi kaks argumenti - ideoloogia ja ümbrikupalgad. Ideoloogia osas väljendan kodanikupositsiooni, aga otsus jääb poliitikute teha. Eks ma teen oma otsused, nagu kõik teised kodanikud, järgmise aasta märtsis.
Ümbrikupalgarisk ei ole esimesena minu välja öeldud. Ja see on selline müütide kogum, mida suhtumist ümbrikupalkadesse kujundab, et seda on väga raske ümber pöörata. Mõistlikud inimesed, kes on 2037 kas sügavas pensionieas või surnud, ütlesid juba välja, et nemad üle miinimumpalga endale ametlikult ei taha (II sammas ka ei aita - nad ei ole kõik liitunud või enam ei usalda lammutamisähvarduste tõttu). Ja selle müütide kogumi ja trotsi vastu on väga raske ka MTA-l.
RAIT KUUSE
Viimase remargina siin ütlen, et palgast sõltuvus jääb II samba kaudu ka tulevikus alles ning vaevalt keegi haridusest ja maksude maksmisest loobub, kui teab, et saab paar eurot I samba raha aastakümnete pärast juurde. Ma pakun, et lõpetame selle avaliku arutelu ja leiame meie ühises majas selle koha, kus vastastikku mõtteid vahetada.
