Gümnaasiumiõpilane, kui sai ei tea, mida edasi teha, siis tee oma õpilasfirma! See on sinu tuleviku väetis
Poolteist aastat tagasi otsustasime paari sõbraga alustada oma õpilasfirmaga. Sellel hetkel puudus meil selge visioon, millega sooviksime pärast gümnaasiumi lõpetamist tegeleda. Haarasime härjal sarvist ning asusime pikemalt mõtlemata ettevõtlusmaailma avastama. Meie tooteks olid biojäätmeid lagundavad prügikastid, mis on õpilasfirma kohta üsna ebaharilik tegevusvaldkond ning sellel hetkel olid meie teadmised etevõtlusest ja biotehnoloogiast kergelt öeldes puudulikud. Tänaseks oleme jõudnud õpilasfirmast päris ettevõtteni ning kogu protsessi jooksul on kõik firmakaaslased tänaseks loonud endale selge sihi, millisel karjääriredelil me rondida soovime.
Praktiline kogemus
Kindlasti pole ma arvamusel, et igaühest peaks saama ettevõtja. Sageli ei saa ilma proovimata teada, kas valdkond pakub huvi või mitte. Õpilasfirma on selleks universaalne võimalus. Ettevõtlus koondab enda alla lugematul hulgal tegevusalasid ning väikeettevõtte üks suurimaid võlusid ongi võimalus tegeleda kõigega ise. Lühike õpilasfirma aasta pakub võimalust puutuda kokku mitmete erinevate valdkondadega - müügi, raamatupidamise, turunduse, tootearenduse, kuid ka näiteks suhtekorallduse, disaini ja erinevate teadusvaldkondadega.
Enamasti seisneb õpilasfirmade ja ettevõtete partnerlus näiteks tooraine soodsamas tarnimises, paindlikes tähtaegades ning mentordamises. Festera puhul saime aktiivselt osaleda ka paaris väiksemas Eesti ülikoolide teadusprojektis, kus saime enda lahendusega panustada teaduskatsetesse ning vastutasuks pakuti meile tehnoloogilist nõustamist. Selle käigus nägime me partneritega koostööd tehes kõrvalt erinevate erialade spetsialiste töörutiini ning me kõik tegime omad järeldused - näiteks Festera tootearendaja Kris-Robin avastas enda sügavama huvi keskkonnatehnoloogia ning mina leidsin enda kire turunduse vastu.
Omandatud kogemus aitab kiirelt teha hädavajalikud järeldused, millele tulevikus pühenduda ning saada aimu, millised on enda nõrgad ja tugevad küljed. Õpilasfirma aitab välistada ebameeldiva olukorra, kus ollakse otsustusvõimetu enda tegevusala valimise suhtes.
Ainulaadne võimalus
Õpilasfirma on sisuliselt ainuke võimalus omandada ettevõtluskogemus ilma suuremate riskideta. Ebaõnnestumise puhul on suuremad materiaalsed kahjud välistatud ning tehtud vigadest õppides on lihtsam alustada juba järgmiste ettevõtmistega. Seejuures on päris ettevõtte ja õpilasfirma vaheline erinevus õhkõrn - kogemus on autentne ning päris ettevõttest eristub õpilasfirma väiksema käibe ning maksukohustuse puudumise poolest.
Õpilasfirma juhtimise käigus areneb oluliselt otsustus ning analüüsivõime, mis on edasistel eluetappidel tähtsate valikute tegemisel hädavajalik. Näiteks isiklik eelarveplaneerimine, mis on noore täiskasvanu ehk üks kõige oluli
semaid oskuseid.Ettevõtlus ei ole kõigi inimeste pärusmaa. Sellele vaatamata soovitan õpilasfirmat ka kõigile neile, kes kõige rohkem ettevõtlust pelgavad. Väärtuslik kogemus ei jookse mööda külgi maha ning silmaringi saab oluliselt avardatud.
Noored vajavad julgustust
Eestis on ettevõtlusõpe küllaltki hästi arenenud - paljudes koolides on valikainena saadaval majadusõpe ning õpilasfirmat on võimalik teha gümnaasiumi läbimiseks kohustusliku õpilasuurimuse ja praktilise tööna. Sellele vaatamata näen ettevõtlusõppel kindlasti kohta ka riiklikus õppekavas. Koolitundides võiks enda kogemusi jagamas käia rohkem ettevõtjaid ning see julgustaks rohkem noori alustama enda õpilasfirmaga.
Vahet ei ole, kas õpilasfirma müüb lõhnaseepi, šokolaadist lusikaid või biotehnoloogilisi prügikaste – ideest olenemata on kogemus täpselt sama väärtuslik. Siinkohal julgustan veelkord kõiki värskeid gümniasiste alustama sügisel enda õpilasfirmaga. Õpilaste entusiasmist ning puhtast ettevõtlikkusest siinkohal ei piisa. Kui riik arendab järjepidevalt ettevõtlusõpet, siis areneb kiiremini ka meie ühiskond.
