Avalik kiri Vene-sõbralikule Rein Müllersonile: teil ei ole moraalset õigust eksitada Eesti avalikkust väidetega, millel pole teadusega midagi ühist

Austatud professor Müllerson,

Eesti Päevalehele antud laiapõhjalises intervjuus avaldasite valmidust dialoogiks – haaran sellest võimalusest nüüd kinni, soovides avardada teie arusaama olukorrast Krimmis ja tõstatada fundamentaalsemaid küsimusi teadlase vastutusest avalikkuse ees.

Olen puutunud Krimmi teemaga erialaselt kokku ÜRO Põlisrahvaste Püsifoorumi (UNPFII) liikmena aastatel 2014-2016 ja Inimõiguste Instituudi juhitud krimmitatari avaliku diplomaatia projekti (2015-2017) juhtiva eksperdina. Kogunenud teadmised, kogemused ja isiklikud kontaktid krimmitatarlastega on kujundanud hoopis teistsuguse pildi Krimmi tegelikkusest kui Teie esitatu, seega lubage Teid veidi korrigeerida ja täiendada.

Intervjuus mainisite, et krimmitatarlastele n-ö hea meele tegemiseks ehitavad Vene võimud nüüd mošeed, mida krimmitatarlased olevat Ukraina võimudelt 7 aastat taotlenud – kuid ilmselgelt tulemusteta. See on ka ainuke näide, mille toote Vene võimude ja krimmitatarlaste vahekorrast ning see on olemuselt pigem positiivne, jättes lugejale mulje, et okupatsioonivõimud austavad krimmitatarlaste usuvabadust ja investeerivad krimmitatarlaste heaolusse. Paraku on see näide eksitav ja seda mitmel põhjusel.