JUHTKIRI | Seederi rapsimine maksab kätte

Ilmselt pole paljud eestlased kursis, kes on Helir-Valdor Seeder. Lubage tutvustada: Seeder on varsti juba aasta aega juhtinud Isamaa ja Res Publica Liitu, parteid, millele kuulub kolmandik Eesti valitsuse ministrikohti. Erakonna tegelik jõud ei peegelda selle positsiooni valitsuses. Vastupidi, arvamusküsitlustes kompab IRL sageli valimiskünnise piiri.

Helir-Valdor Seeder pole jällegi kursis kõigega, millega valitsus tegeleb. Seetõttu hakkas ta möödunud nädalal päris viimasel hetkel, sisuliselt otse enne hääletust torpedeerima politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori Elmar Vaheri ametivolituste pikendamist. Sisulisi põhjendusi, miks pidi see käima koalitsioonipartnereid üllatades ega saanud võimalikke vastuväiteid varem esile tuua, Seeder ei andnud.

Erinevalt mitmest varasemast PPA juhist on Vaher oma tööga hästi hakkama saanud. Vigu teevad kõik. Seetõttu andis ka Eesti Päevaleht Vaherile kahe aasta eest kõigest „kollase kaardi”, kui ta ei suutnud aduda, millist mainekahju põhjustas asutuse krediitkaardiga kallite kõrvaklappide ostmine. Teist kollast pole Vaher kõrvale enam teeninud.

Kui IRL-i juht tahab tõsiselt võetav olla, peaks ta ministriks hakkama ja võtma vastutuse, mitte viimasel hetkel juba kokku lepitud plaane ründama.

Ei saanud välistada, et IRL-i juhil oli teistsugust infot. Seederi sõnul polnud tema fraktsioonile selge, kas Vaherit võib pidada vastutavaks idapiiri väljaehitamise planeerimise käigus tehtud vigade eest. Miskipärast ei tekkinud need kahtlused varem. Takkapihta polevat IRL-i juht enda sõnul teadnudki, et Vaheri ametiaeg saab läbi. Nüüd, kui see asjaolu on teatavaks saanud, ei tohiks tänasel valitsuse istungil tõrkeid vist tekkida.

Seeder saaks siit teha enda jaoks mitu järeldust. Näiteks: riigi elu mõistmisele aitaks tublisti kaasa, kui ta valitsuses osaleks. Praegu on juba peaaegu normiks kujunenud, et pikkadel läbirääkimistel kokku lepitud sammud takerduvad viimasel hetkel, sest Seederil pole enda ministrite antud lubadustest justkui aimugi. Möödunud kevadel nõudis ta üleöö mitme juba kokku lepitud maksu ärajätmist ja saavutaski selle. Ta ründas – samuti ootamatult – omaenda erakonnakaaslaste pikalt ette valmistatud pensionireformi. Viimati torpedeeris ta tasuta ühistranspordi ideed.

Ilmselt on Seeder siiski märksa paremini kursis, kui välja näitab. Pigem loodab ta mängida populistlikele instinktidele ja sellele, et valijad hindavad julget vastuseisu. Õnneks on Eesti valija üsna ratsionaalne ega premeeri riigijuhtide tõmblemist. Arusaamatult rapsiv Seeder on partei kehva reitingu ise ja ausalt välja teeninud.