Riigireformi kriitika: miks on vaja presidendile vaid ühte ametiaega, kas tõesti tuleb hakata politseinikke ja kaitseväelasi koondama?

Poliitikud tõttasid kiitma riigireformi algatusega välja tulnud ettevõtjaid. Ettevõtjate riigireformi algatuses on mitmeid soove, millega saab vaid nõustuda, näiteks mõte vähendada halduskoormust. Samas on paljud nende ettepanekud üksteisega vastuolus või lihtsalt ebaloogilised.

Ettevõtjate eilset algatust ei tasu ajada sassi Ott Pärna ja Tanel Talve mõne aasta taguse samanimelise algatusega.

Alljärgnevalt on paksus kirjas riigireformi ettepanekud ja tavalises kirjas kriitika.

Edukate reformiriikide kogemused näitavad, et vähendades avaliku sektori kulutusi isegi kuni 10% SKP-st, ei vähenenud nende riikide sotsiaal-majanduslikud näitajad nagu inimareng ja sissetulekute jaotus (Schuknecht&Tanzi, OECD)

10 protsenti Eesti selle aasta SKP-st oleks 2,4 miljardit eurot. Umbes nii palju kulutab riik igal aastal tervishoiule ja haridusele. Vaata ka Marten Koka kriitikat väitele, et Eesti riigi kulud on ebamõõdukalt suured.

Eelosundatud arengute kaasnähtuseks on Eestis maad võtnud ülereguleeritus, sellega kaasnev bürokraatia, avaliku sektori vohamine ja ülemäärane administreerimine. Otsustusvõim ja kontroll on liikunud paisunud ametnikkonna kätte.

2016. aastal vähenes valitsussektori töötajate arv 1519 inimese võrra.

Riigikogu kaalu ja tähendust suurendatakse parlamentaarsele riigile kohaselt. Riigikogu töökorraldus muudetakse paindlikumaks ja operatiivsemaks, sealhulgas ja eriti reageerimisel akuutsetele poliitilistele sündmustele. Revideeritakse olemasolevaid Riigikogu töövorme ning võetakse kasutusele uued, mujal maailmas kasutamist leidnud ja end õigustanud parlamentaarse töö meetodid nagu erakondade esimeeste debatid, parlamentaarsed kuulamised ja uurimised jmt.

Riigikogul on juba mitmeid paindlikke ja operatiivseid võimalusi oma töö tegemiseks, autorid ei lisa ühtegi selget ettepanekut. Erakondade esimeeste debatid, parlamentaarsed kuulamised ja uurimised on sisuliselt riigikogu töös juba olemas.

Suurendatakse Riigikogu osa ja kaalu poliitikate ja poliitiliste initsiatiivide ning asjakohaste eelnõude algataja ja teostajana.

Muutustele sümboltähendusega on Riigikogu koosseisu vähendamine. Eesti lähi- ja eeskujuriikide parlamendi liikmete arv 1 000 000 elaniku kohta näitab järgmist: Eesti – 77 (kohta), Läti – 52, Leedu – 50, Soome – 36, Rootsi – 35, Norra – 32, Taani – 31. Seega peaks Eesti parlamenti vähendama vähemalt 10 kuni 20 koha võrra.

Riigikogu koosseisu vähendamine vähendab, mitte ei suurenda riigikogu võimet olla eelnõude ja poliitiliste initsiatiivide algataja. Riigikogu liikmete arvu vähendamist saab kompenseerida vaid riigikogu ametnike arvu suurendamisega, mis pole aga ilmselt reformijate eesmärk.

Vastavalt Riigikogu koosseisu vähendamisele vähendatakse (konsolideeritakse) Riigikogu komisjonide arvu ja korrigeeritakse nende pädevust. Vabanenud vahendite arvelt suurendatakse komisjonide ja Riigikogu liikmete erialast ning administratiivset võimekust, sealhulgas alaliste ja ad hoc ekspertide palkamise kaudu.

Riigikogu komisjonide arvu muutumine ei too mingit rahalist kokkuhoidu. Iga komisjoni juures töötab vaid paar alalist ametnikku, kelle koondamine annaks vaid napi rahalise võidu. Küll aga on need ametnikud tihti oma valdkonna tunnustatud eksperdid.

Rahvaesinduse värskena ja laiapõhjalisena hoidmiseks seatakse sisse kord, et järjestikuliselt võib Riigikogu liikmeks olla ainult kaks koosseisu.

Pika staažiga riigikogu liikmete välistamine vähendab riigikogu kompetentsi ja võimet olla riigi tähtsaim institutsioon.

Peaminister peaks saama iseseisva pädevuse ning olema Eesti Vabariigi riikliku arengu strateegiliseks juhiks (peastrateeg).

Riigikantselei praeguse strateegiabüroo, Riigikogu Arenguseirekeskuse ning Eesti Panga asjakohaste struktuuriüksuste ja spetsialistide baasil ning vajadusel teisi oma ala eksperte kaasates luuakse peaministri otsealluvusse Eesti Vabariigi Strateegiakeskus.

Kuidas klapib peaministri volituste suurendamine riigikogu tähtsuse tõstmise sooviga? On oht, et strateegiakeskusest kujuneb peaministri juures asuv, ministeeriumite tegevust duubeldav asutus, mis sarnaneb presidendi administratsiooniga Venemaal.

Võimude lahususe ja sõltumatuse tagamiseks lõpetatakse õiguskantsleri ja riigikontrolöri osalemine Vabariigi Valitsuse istungitel ja valitsuskabineti koosolekutel.

See vaid vähendaks õiguskantsleri ja riigikontrolli informeeritust. Miks see hea on?

Vabariigi Presidendi ametisoleku aeg muudetakse üheperioodiliseks ning ametiperioodi kestuseks kehtestatakse kuus (6) aastat.

Presidendi ametiaja piiramine vaid ühe perioodiga on maailmas väga ebatavaline, üks väheseid näiteid on Mehhiko. Miks täpselt see hea on?

Võetakse suund haldusreformi järgmisele etapile, kus kohalikud omavalitsused kujundatakse ümber maakondlikul põhimõttel, säilitades suuremad linnad iseseisvate kohalike omavalitsusüksustena.

Maakondlik omavalitsus võib olla mõistlik vaid kõige väiksemates maakondades. Millega aga õigustada Pärnu või Tartu linna ümber eraldiseisva "rõngasmaakonna" tekitamist, kui need linnad on oma tagamaa keskuseks?

Tallinna linnaosade suurus peab olema võrreldav ülejäänud Eesti valimisringkondade suurusega.

Tallinnas on kolm riigikogu valimiste ringkonda. Jääb ebaselgeks, miks oleks vaja linnaosade tasemel ühendada näiteks samasse ringkonda jäävad Mustamäe ja Nõmme või Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine.

Kriitilist hindamist vajab demokraatiale ja põhiseaduslikkusele keskse tähtsusega põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve süsteem, mis on muutunud valdavalt abstraktseks normikontrolliks ja liigselt (juristide) kohtunike keskseks.

Kaaluda tuleb põhiseaduslikkuse järelevalve funktsiooni täitmise organisatsioonilist kaasajastamist.

Tagauksest üritatakse jälle sisse tuua eraldi põhiseaduslikkuse järelvalve kohtu loomist, mida seni on tagasi lükatud, sest see läheks väikeses riigis liiga kalliks.

Ametnikkonda vähendatakse järk-järgult nii, et võrreldes praeguse olukorraga väheneks järgmise nelja aasta jooksul ametnike arv avaliku võimu teostamise sektoris ca 50%.

Avaliku teenistuse 20 000 ametnikust olid 2016. aastal 3665 inimest PPA ametnikud, 2575 kaitseväelased, 2020 päästjad, 688 töötasid vanglates, 492 kohtutes. Kas ka nendest tuleb pooled lahti lasta?