Aga sel kevadel tundsin, et mul on kõrini. Kõrini sellest, et ka pooles suves peab ikka tänaval kõndima tolmutormides, suu-silmad liiva täis, asfalt vaevu „kultuurikihi” alt paistmas. Kõrini, et talviti ei huvita kedagi, kas ka jalakäijad libedaga püsti jäävad.