REPLIIK | Ka vene keele taga on inimene

Eelmisel nädalal ilmus Delfis artikkel kohalike venelaste murest, et padueestlasi leidub isegi Lasnamäel ja Ida-Virumaal. Eks oli arvata, mis reaktsioone selline provokatsioon põhjustab. Kommentaariumis ilmutaski end võimsalt vana „põhimõtteliselt ma ei räägi Eestis vene keelt”. See suhtumine meenutab kaheaastast, kes põhimõtteliselt suud lahti ei tee, sest „puder paha”. Ta jääb hoopis heast ilma.

Muidugi peaks õppima selle riigi keelt, kus elad. Aga alati pole elu mustvalge. Iga eesti keele mitteoskaja pole oma mitteoskamises põhimõtteline – keele taga on inimene, kelle oskuste puudumise põhjusi me ei tea.

Lõimumine on kahesuunaline tee. Kinni kleebitud suuga eestlane venelast eesti keelt rääkima ei pane ja meie omavahelisi suhteid ei paranda. Räägime eesti keeles, govorim po-russki, segamini kui vaja – keel on ju ainult vahend inimeseni jõudmiseks. Vaid siis, kui jõuad inimeseni, saab inimene jõuda keeleni.