Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees: elektrituruseaduse muutmise eelnõuga ei tohi praegusel kujul edasi minna

Riigikogu menetleb neil päevil elektrituruseaduse muudatusi, mis puudutavad ka Narva kateldes puidu masspõletamist. Tekib võimalus, et Eesti pinnal põletatakse aastas kümnete tuhandete jalgpalliväljakute suurusel alal kasvavat metsa, et müüa „rohelise energia” statistikat riikidele, mis ei pea sellist teguviisi keskkonnasäästlikuks. Puidu masspõletamise negatiivne mõju elustikule ja kliimale on ülemaailmne. Pole eetiline toota taastuvenergiat keskkonnavaenulikul viisil ja pakkuda madalamate säästlikkuse kriteeriumite toel odavat kaupa arenenumatele ühiskondadele.

Puidupõletamise keskkonnamõju on negatiivne

Biomassist saadav energia pole süsinikneutraalne. Puitu põletades eraldub CO₂ energiaühiku kohta rohkem kui kivisütt põletades. See panustab kliimamuutustesse samal moel kui fossiilse päritoluga CO₂. Ainus erinevus on, et puud kasvavad tagasi. Ent kliimamõju mõttes on olukord varasemaga võrdne alles siis, kui puud on tagasi kasvanud. Aprillis Eestit väisanud Rootsi biomajanduse ekspert professor Tomas Lundmark möönis, et kliimakasu saaks Eestis aktiivselt metsi majandades lõigata alles u 70 aasta pärast. See on liiga hilja, sest vähem laastava 1,5-kraadise temperatuurimuutuse raami jäämiseks on tarvis õhu kasvuhoonegaaside kontsentratsioon juba lähiaastatel alla saada.

Metsandusest kliimakasu lõikamiseks peab rangelt jääma metsavaru säilitavate või suurendavate raiemahtude juurde. Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud „Eesti võimalused liikumaks konkurentsivõimelise madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050” toetab kliimamõju mõttes 8,4 miljoni tihumeetri suurust aastast maksimaalset raiemahtu, mis ei kahjustaks metsade süsinikusidumise võimet lühikest ega pikka aega.