MART SUSI KOLUMN | Kas telekanalid rikkusid Igor Mangi ja Allan Oolo õigusi?
Viimastel nädalatel on uuriv teleajakirjandus (Pealtnägija ja Kuu-uurija) toonud avalikkuse ette kaks lugu, milles seatakse kahtluse alla kahe avaliku elu tegelase – Igor Mangi ja Allan Oolo – tegevuste moraal ja isegi õiguspärasus.
Selline teemapüstitus on laiem ja ulatub kaugemale üksnes kahest konkreetsest juhtumist, sest siin tõusetub laiemalt ajakirjanduse vastutuse teema. Kui maksvusele pääseb järeldus, et Mangi ja Oolo õigusi ei rikutud ja ajakirjandus on tegutsenud kooskõlas eetikanõuetega, kas ei tulene siit praktiliselt carte blanche teleajakirjandusele ka tulevikus filmida varjatult ükskõik millist avaliku elu tegelast, korraldada ajakirjanduslikke eksperimente, jne?
Alustagem mõne olulisema põhimõttega. Teadaoleva informatsiooni alusel ei saa väita, et kumbki telesaade oleks tuginenud õigusvastaselt saadud informatsioonile. Mangi juures toimunut salvestasid eraisikud endi õiguste kaitseks, Oologa seonduvat salvestati avalikus ruumis. Ajakirjandus, sh teleajakirjandus, on nn avalikkuse valvekoer, kelle ülesandeks on tuua avalikkuse ette ühiskonnas olulisi teemasid, sh tõsta esile võimalikke õigusrikkumisi ja moraalselt probleemseid olukordi. Seda on kumbki telesaade kindlasti teinud.