JUHTKIRI | Kõige tähtsam on taastada maksutahe
Ikkagi naudib ümbrikupalga maksmine praegu hoopis renessanssi. Sellest, kuidas see peegeldub tervishoiusfääris, kirjutasime eilses Eesti Päevalehes – haiglasse jõuab aeg-ajalt patsiente, kes helistavad enne protseduuri oma tööandjale, et too nende ravikindlustuse jõustaks. Kui tööandja on „aumees” ja efektiivne, siis ajabki ta õigeks ajaks asja korda. Kui ei, siis maksab patsiendi vältimatu abi haigekassa asemel kinni sotsiaalministeerium. See on tööandjale ja võib-olla ka ümbrikupalgaga nõustunud töötajale rahaline võit, mis tuleb teiste maksumaksjate kulul.
Maksu- ja tolliameti (MTA) juht Valdur Laid rääkis hiljuti, et ameti eesmärk on vähendada 2021. aastaks ümbrikupalga saajate osakaalu 8%-lt 4%-le ja suurendada ümbrikupalga taunijate osakaal 62%-lt 90%-ni.
Eesmärk on üllas, kuid tundub kahtlane, kas see õnnestub saavutada, kui teised riigiasutused sikutavad vankrit muus suunas ja poliitikud lammutavad rumalaid otsuseid tehes üldist maksutahet. Kui teostuks sotsiaalministeeriumi soov anda riiklik ravikindlustus kõigile, kaoks kõige tugevam ametlikult töötamise motiiv. Samuti mõjub, kui haigekassa ei suuda vähendada inimestes tunnet, et ravikindlustusmaksu nad küll maksavad, aga arstiabi vajades peavad tihti eraarsti poole pöörduma. Ausat maksumaksmist ei soosi seegi, kui näiteks riigihanke võitmine eeldab allhankijate ja võõrtööjõuga skeemitamist, või usk, et võimalus mõne minutiga ja ilma vähimagi kapitalita uus juriidiline keha luua on läbinisti progressiivne.
MTA ideedest, kuidas maksudistsipliini parandada – panna ümbrikupalka teadlikult vastu võtvad töötajad vastutama, nõuda teenindussektorilt MTA-ga reaalajas liidendatud kassasüsteeme jms – võib abi olla. Kuid kõige pakilisem on praegu taastada maksumaksjate positiivne maksutahe.