JUHTKIRI | Samm andmekaitsest salastamise poole
Üks selliseid kohti on kohtuistungite info. Nimelt pannakse avaliku teabe seadusse punkt, mis lisab asutusesisese teabe loetellu teabe, mis sisaldab eri liiki isikuandmeid, andmeid süüteo toimepaneku või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit, õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. See tähendab, et varsti ei saa avalikkus kohtute infosüsteemist enam teada, kelle kohtuistungid ja mis asjas on tulekul. Kes tunneb huvi, peab kohtumajja minema ja kohtusaalidesse kiikama, kas pole äkki alanud mõnd ühiskondlikult olulist kohtuprotsessi.
Ametnikud pole vaevunud seda punkti rakenduseelnõu seletuskirjas põhjendamagi. Tõsi, isikuandmete kaitse seadus käsitleb kohtuistungite infot juba ammu delikaatsete isikuandmetena. Põhjenduseks toodi süütuse presumptsioon ja kuriteo ohvrite kaitse.
Ent kohtuistungite info avaldamise keelamine läheb vastuollu põhiseaduse 24. paragrahviga: „Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid.” Sisuliselt ei ole kohtuistung ju avalik, kui avalikkus ei tea selle toimumisest. Tõeliselt delikaatsete juhtumite puhul kaitseb kohut käijaid põhiseaduse paragrahvi teine pool, mis lubab istungid erijuhtudel kinniseks kuulutada.
Senine praktika, kus istungite toimumise infot ei mass-salastata, toimib hästi. Seda ei ole vaja muuta. Istungite avalikkuse põhimõte ei ole põhiseadusse pandud inimeste uudishimu rahuldamiseks. Kohtuistungi avalikkus aitab tagada seaduste ühetaolise kohaldamise kõigi puhul, hoiab ära alusetuid kohtulahendeid ja takistab kohtus „kõige võrdsemate” eelistatud kohtlemist.
