JUHTKIRI | Rasvumisel on vaesuse nägu
Kuidas aidata last, kes juba kümneaastasena kaalub sada kilo? Eesti Päevalehe laupäevaväljaanne LP käsitles probleemi, mis on kaugel teoreetilisest. Kui iga neljas 1. klassi minev laps on ülekaaluline või rasvunud, on juba põhjust rääkida epideemiast.
Seejuures on tegemist probleemiga, mille ees oleme esialgu sunnitud üksnes taganema. 2004. aastal, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga, oli siin liiga palju kaaluvaid täiskasvanud elanikke 43%. Praeguseks on nende osakaal jõudnud 52%-ni. Eriti kiiresti suureneb just ülekaaluliste noorte hulk.
Need, kes on pidanud juba lapseeast suure kehakaaluga maadlema, ei kannata üksnes kehvema tervise käes. Sageli läheb neil raskemini ka hariduse omandamine, sest nad jäävad hätta enesehinnangu, ärevuse ja paraku ka koolikiusamisega.
Mõneti oleneb kilode lisandumine töö- ja pereelu muutumisest. Pikk ja stressirohke tööpäev tähendab, et vanematel ei jätku sageli lapse tervisliku toitumise jaoks tähelepanu ega jõudu. Söögist võib saada ka armastuse aseaine: lihtsam on anda kätte kompvek kui tõeliselt lapsele keskenduda.
Äsja Eesti tervise kohta ilmunud ülevaateraamat toob esile ka märksa põhjapanevama probleemi. Nimelt ilmneb üha teravamalt, kui palju oleneb inimeste tervis sissetulekust, haridustasemest ja muudest sotsiaalsetest näitajatest. Vaesemad mõtlevad õigele toitumisele vähem ja tegelikult on neil ka vähem valikuvõimalusi.
Siit algab rasvumise ja krooniliste haigusteni viiv ahel. Sissetulek oleneb ebaõiglaselt suurel määral sellest, kus inimene elab. Harjumaal on suhtelise vaesuse määr 16%, kuid Põlvamaal ulatub üle 30%. Ülekaalulisi ja rasvunuid on Harjumaal 41%, aga Põlvamaal 62%. Korrelatsioon on ilmne.
Terviseülevaatest tuleb selgelt esile, et mida jõukam on inimene, seda parem on tema tervis. Kümmekonna aastaga on terviselõhe üksnes suurenenud. Need, kes on jõukamad, saavad end kasvõi ravijärjekordadest mööda osta. Ühtlasi näitavad uuringu tulemused, et madalama haridusega inimesed teevad sporti märksa vähem kui need, kes tänu haridusele teenivad pigem rohkem.
Nõnda omandabki suur kõht ja ka muidu vilets tervis üha rohkem vaese inimese näo. Diagnoos on pandud, nüüd saab hakata koostama ravikuuri. On ju liiga suur krooniliste haigete hulk koormaks ka neile, kel endal tervisega probleeme pole.
