„Minu Muhumaa”. Raamat, mis ei peaks olema täis intriige

Kolmandik raamatust keskendub sellele, kui raske on autoril muhulastega koos Muhu saarel elada.

Kui minul kui Muhuga seotud inimesel soovitati lugeda Katrin Pautsi „Minu Muhumaad”, ei olnud mul kaksipidi mõtlemist. „Minu”-sarja raamatud on alati olnud hea lugemine. Tuntud on nad ka kui head abimehed enne reisima minekut. Niisiis lootsin nüüdki lugeda midagi, mida uhkusega soovitada praegustele ja tulevastele sõpradele. Muhu saarel üles kasvanuna ja seal parima võimaliku lapsepõlve veetnuna olen nimelt paiga suur fänn. Räägin sageli õhinal, kui mõnus seal on, kui toredad on inimesed, kui ilus loodus. See on koht, kus aeg seisab. Midagi sellist ootasin vastu kumavat ka Pautsi raamatust.