Rimi Eesti juht: annetage ja sööge ka ise rohkem „parim enne” toitu

Praegugi päästetakse Eestis toitu prügikasti viskamisest, kuid seaduste muutmine ja abistajate võimete parandamine laseks päästa rohkem.

Hiljuti Eestit külastanud Hollandi kuningale Willem Alexanderile ja ta kaaskonnale eesotsas põllumajandusministriga pakuti visiidi raames toimunud seminaril roogi, mis olid valmistatud „parim enne” kuupäeva ületanud toidust. Mitte eksituse tõttu – ettevõtmise taga olid Eestis tegutsev Hollandi juurtega Toidupank ning Eesti ja Hollandi valitsus. Alla kirjutati memorandumile, mille järgi Eesti ja Holland hakkavad tegema toidu raiskamise vastast koostööd. Sellega tegeletakse Eestis juba praegu, kuid vajakajäämisi on palju – alustades seadustest ja lõpetades abiorganisatsioonide võimetega.

Igal aastal visatakse maailmas ära üks kolmandik toodetud toitu. Eestis läheb inimese kohta prügikasti 20 kilogrammi täisväärtuslikku toitu aastas. Suured on ka kauplustes ära visatava toidu kogused: Rimis kantakse aastas maha keskmiselt 4000 tonni toitu. Tänu paremale tellimissüsteemile ja tihedale koostööle toiduabiorganisatsioonidega on olukord küll paranenud, kuid kaupmeestel oleks võimalik annetada söömiskõlblikku toitu veelgi rohkem, kui seda soodustaksid seadused ja vabatahtlike organiseeritum koostöö.

Eesti seadused suhtuvad toidukaupade annetamisse ebamääraselt: toidu annetamist otseselt ei soosita, kuid ka ei keelata. Maksu- ja tolliamet on soovitanud märkida annetatava toidukauba väärtuse enne annetamist nulliks, et ettevõte pääseks annetuse käibemaksust. Ent kaupmehed sellisest mööndusest alati ei tea, vaja oleks selget sõnumit seadustes. Samuti võiks riik mõelda sellele, kuidas heategevusse panustavaid ettevõtjaid motiveerida. Seda enam, et Euroopa Liit võttis tänavu kevadel vastu resolutsiooni, milles kutsutakse liikmesriike üles vähendama 2025. aastaks toidujäätmeid 30% ja 2030. aastaks 50% (võrreldes 2014. aasta tasemega). Ühtlasi soovitatakse loobuda toiduannetuste maksustamisest.

Toidu tee abivajajani

Üks kitsaskoht, millega toitu annetades pidevalt kokku puutume, on heategevusorganisatsioonide killustatus. Kaupmehe jaoks ei ole oluline, millisele abivajajale annetatud toidukraam läheb – peaasi, et see läheks õigesse kohta. Oleme nõus tegema koostööd kõigi heategevusorganisatsioonidega, kuid nad ei suuda omavahel kokku leppida, keda, miks ja kuidas nad abistavad.

Aeg-ajalt meenutavad toitu jagavad ühendused 1990. aastaid, kui polnud veel välja kujunenud eetilist ja hästi toimivat ärikultuuri. On juhtunud, et kaupluse juhataja juurde annetamiseks toitu küsima tulnud vabatahtlik mainib muuseas: ärge sellele või tollele küll midagi andke, nemad söövad annetamise asemel kõik ise ära.