Majandusprofessor: jõukuse kasvuks peab ühiskond pakkuma seda, mida tehnoloogia areng vajab
Tänapäeva sotsiaalsetes hädades süüdistatkse tihti tehnoloogiat. Kuid kas pole asi vastupidi: see, kuidas ühiskond suudab pakkuda seda, mida tehnoloogia areng vajab, võib määrata, milliseid majandusi saadab edu ja millised lähevad Hispaania, Portugali ja Ottomani impeeriumie teed. Praegune olukord selles vallas peaks panema läänt rohkem muretsema kui näiteks Hiinat.
Tehnoloogia on kolme kombinatsioon: tööriistad, kirja pandud teadmised ja teadmised, mida inimesed teavad, kuid ei saa edastada, sest need on ainult ajus. Meie kasutuses võib olla rohkem tööriistu, seadmeid, raamatuid, juhendeid, internetiartikleid ja palju muud, kuid tehnoloogia arenguks on vaja ühendada inimesed, kellel on eri valdkondades spetsiifilised teadmised. Seetõttu pole imekspandav, et tänapäeval osaleb ühe teadusartikli valmimisel rohkem inimesi kui kunagi varem.
Tehnoloogia arenemiseks peab iga meeskond tegelema selle osaga, milles selle liikmed on kõige vilunumad. Hiljem saab osad ühendada tervikuks.
Toon ühe näite. Tšiili on maailma suurim liitiumitootja, Jaapani firma Panasonic on maailma suurim liitiumioonakude tootja. Hiina firma BAIC on maailma suurim elektriautode tootja. Ameerika firma Tesla on küll imetlusväärne ettevõte, aga 2025. aastaks on Euroopas ja Hiinas arvatavasti kümme korda rohkem elektriautosid kui Ameerikas.
Näide illustreerib mõtet, et iga moodul olema ühenduses teiste moodulitega, kellel on seda toodet vaja. Elektriautode tootjad lõikavad kasu uuendustest kaevandusvaldkonnas ja akutööstuses. Arenemiseks peavad nad saama koostööd teha.
Suure lennuki ehitamiseks on vaja miljoneid osi. Iga osa tootmise areng mõjutab kogu lennuki disaini ja efektiivsust. Näiteks 3D-printimine võib märkimisväärselt vähendada turbiinmootori ehitamiseks vajalike detailide arvu. See tähendab, et lennuki kaal väheneb oluliselt ja lennuk tarbib vähem kütust. Et see realiseeruks, peab uuenduse teinud firma saama võtta ühendust tootjatega, kellel on uuendusest kasu.
Ent lõpetamise klausel, mille Donald Trump tahab suruda Põhja-Ameerika vabakaubandusleppesse, toob hoopis vastupidise tulemuse. Avatuse vähenemine on ka põhjus, miks Airbus hoiatas hiljuti, et Brexit mõjub Suurbritannia lennutööstusele laastavalt. Veel: üle poolte Silicon Valley teadustöötajatest pole ameeriklased. Kõigest viiendik on sündinud California osariigis, kus elab ligi 40 miljonit inimest.
Lühidalt öeldes on tehnoloogia arenguks vaja ühiskonda, millel on kaubandussuhted üle maailma ja mis on avatud ka välisriikidest pärit talentidele. Vaja on ühiskonda, mille liikmed mõistavad, et uuendusteks on vaja olla avatud ja suhelda.
Hispaania impeerium otsustas 15. sajandil oma aladelt välja ajada juudid ja maurid. 16. sajandil püüdis ta sundida sama tegema ka Hollandit, oma dominiooni. 80 aastat kestnud iseseisvussõjast tuli Holland välja sallivuse lipulaevana, mis tõmbas Euroopa suurimaid talente Descartes’ist Spinozani. Pole üllatav, et 17.–18. sajandil sai Hollandist maailma kõige rikkam riik.
