Jürgen Ligi: Sesteri avaldus eestikeelsetest koolidest on kurgihooaegne tähelepanuotsing

Sesteri avaldus tuli nii luuavarrest, et väga praktiline on küsimus, kas see on tõusnud tarkus või konjunkturism. Muud seletust, kui et tegu on kurgihooaegse tähelepanuotsinguga, kahjuks veel juurde võtta pole, ehkki laiemalt on kõik need mõtted kõlanud tihedalt teist aastat.

Sester ja haridus muidugi kõigepealt, aga kui 2017. aasta alguses idee välja käisime, tõrjus IRLi fraktsioonijuht Priit Sibul (AKs) selle tagasi seisukohaga, et õppekeel peab olema vabatahtlik. IRLi hariduse eestkõneleja ja komisjoni liige Kalle Muuli kirjutas pealkirja all „Küüniline ja silmakirjalik valimisloosung“ (Lääne Elu). Samu sõnu „küüniline ja silmakirjalik“ kasutas ekserakonnakaaslane ja nüüdne vabaerakondlane Sirje Kiin (Postimees) oma pealkirjas.

IRLi koalitsioonikaaslane Jevgeni Ossinovski (eksharidusminister) kasutas sõnu „võhiklik“, „hirmutamine“, „eesti- ja venekeelsete inimeste vastandamine“, nendevaheliste „pingete õhutamine“ (sotside Facebookis ja ajakirjanduses).

IRLi peaministri erakonna vastusõnavõtte ei jõua ära tsiteerida, aga kõneisikud on olnud Jüri Ratas, Raimond Kaljulaid ja Mailis Reps, rääkimata venekeelsetest, ega venekeelse gümnaasiumi eelisarendamisest vastavalt koalitsioonileppele ja eraldi rahastusega.

Endast meenutan, et lahkusin haridusministeeriumist 2016. aasta septembris, aga äratundmisele, et ühiskond on selleks muutuseks küps, jõudsin paraku mõni kuu hiljem. Kelleltki ei saa võtta õigust mõelda ja teha ka aina uusi asju, mitte ainult vanu, mida erilise mõnuga on püüdnud võtta konservatiivid ja Keskerakond, kes teevad ja mõtlevad ainult vanu asju. Ajastust määrab alati ühiskonna valmisolek, ja parem hilja kui ei midagi, aga mu hea nõuandja haridus- ja teadusministeeriumis, Irene Käosaar on kahetsenud, et ei andnud ise seda nõu. Küll aga on ta hingega asja taga. Mu erakonna programmiline seisukoht on see olnud 2017. aasta algusest ja sellele on tulnud seni ainult konkurentide vihased vastulaused – ilmselgelt konjunktuuri, mitte sisu nuusutades.

Mõni kuu hiljem otse kümnesse tulnud inimarengu aruanne, aga ka integratsiooniuuring summutasid küll mõne ütleja ja aasta hiljem kopeerib neid ka see Sesteri avaldus, aga programmiliselt ja ametlikult pole keegi rohkem liigutanud.

Sesteri ja konjunkturismi seos ei ole muidugi vägivaldne. Temalt võiks optimist küsida ainult patukahetsust 180-kraadistele pööretele rahanduspoliitikas. Mina pessimistina ei usu teda kõneisikuna isegi siin - pärast tema innustunud toetuskõnesid minu esitatud eelarvete tasakaalule ja sama innustunud toetuskõnesid enda esitatud eelarvete tasakaalutusele ning eelarvereeglite tühistamisele sinna otsa. Mäletan liiga hästi ka ta õigustusi majanduskasvu stimuleerimisele üle potentsiaali 2017. aastal: põhjendus oli, et „majanduskasv ei rahulda“, ja 2018. aasta jahtuva majanduse peale pisut tasakaalukamale kulutamisele, sest majanduskasv olla just nüüd üle potentsiaali. Ka tulumaksu- ja aktsiisijamad ning uute maksude nimekiri on kõik tema sulest.

Kelle eestikeelse hariduse teemal patukahetsus ja toetusavaldus usutav oleks, on IRL. Ootame erakonna vastutajate seisukohta, mitte juhuslike ja muutliku meelega liikmete õngitsemisi konjunktuuri sogases vees. Ja muidugi teisi järele.