Tatjana Stomahhina: kui soovid lõimuda, ära pane last vene kooli

Meie kogemus Eesti eluga lõimumisest oli täiesti teistsugune kui Jevgenia Tširikova perel („Tahame lõimuda, aga miks on Eestis selleks nii palju takistusi?”, EPL 4.7). Probleemid olid seotud bürokraatiaga tööloa saamisel, mitte lõimumisega.

Tulime Eestisse 2009. aastal. Minu poeg Fjodor läks siin eesti kooli 5. klassi. Enne oli ta käinud Moskvas vene koolis ja Soome koolis.

Kui päris täpne olla, siis tegin alguses sama vea, mis Jevgenia – panin oma lapse vene kooli. Aga seal kanntas ta olla vaid kaks nädalat. Lapsed olid väga agressiivsed, neile ei meeldinud, et Fjodor tuli Moskvast, aga räägib eesti keelt neist palju paremini. Perede ja kooli mentaliteedi tõttu oli lastel vaenulik eelarvamus Eesti, eestlaste ja eesti keele kohta: miks peavad suurrahva esindajad, kelle „tõeline isamaa on Venemaa”, õppima „vaenlaste” ja „teise sordi rahva” keelt? Niisiis, kahe nädalaga saime aru, et vene kool Eestis on „sovok”, Nõukogude Liidu vaimsust kandev kool ja tantsib Venemaa pilli järgi.