Olev Remsu: okupatsiooniminevikust vaevatud masinapurustajad Tartu tehase ja Rail Balticu vastu
Ütlen kohe, et ma pole tselluloosi- ega raudteespetsialist. Aga julgen oletada, et ühiskonnast ma üht-teist tean. Nõnda üritangi lahata kuumaks köetud õhustikku, seda psühholoogilisemast vaatenurgast.
Polariseerume, muudkui polariseerume. Ühel pool barrikaadi on õiged, teisel valed; ühel pool puhtahingelised, teisel Brüsseli tagantkiitjad; ühel pool eestlased, teisel (neo)marksistid või koguni uued interrindlased. Vähemalt väidavad seda need, kes ennast õigeks peavad.
Aga kuidas saada õigeks eestlaseks? Esmalt tuleb hakata ludiidiks, vihata Rail Balticut, tselluloosivabrikut, remmelga saagijaid, tee- ja viaduktiehitajaid ning teisigi Põrgu-Maite, keda kindlasti juurde sigib. Nõnda et pole ohtu, nagu võiks solidariseeruv vihkamine otsa lõppeda.